Francesca armastab oma meest ja lapsi, hoiab majapidamist kohusetundlikult käigus, ent kannab südamepõhjas ometi mingit nimetut igatsust. Ühel kuumal suvel lähevad tema ebamäärased unistused äkki täide. Mõneks unustamatuks päevaks ja ööks astub tema ellu hoopis teistmoodi inimene hoopis teistsugusest maailmast – luuletajahingega rändur, palju näinud, ent ometi üksildane maailmamees, ameerika Nipernaadi.
Paljud lugejad on pärast „Madisoni maakonna sildade“ (eesti keeles 1996 pealkirja all „Sillad jõel“) lugemist tahtnud rohkem teada Robert Kincaidist ja Francesca Johnsonist, nende eludest, sellest, mis neist sai pärast nelja Madisoni maakonnas koos veedetud päeva. „Tuhat külateed“ räägibki ebatõenäosustest, juhuse loomusest – see on ülejäänud lugu ja küllap üllatab lugeja ootamatust rõõmust, mille Robert Kincaid oma elu lõpus avastas.