Minu Alaska. Kasvatamas kelgukoeri ja iseennast / Uus epiloog 2018

Ma õppisin seal, teravatipuliste mägede vahel, et minu rahutu hing ei ole tingimata halb asi. Ma kohtasin inimesi, kes avasid mulle oma südame, õppisin töötama sadade kelgukoertega, nägin mägesid, mis sundisid oma majesteetliku iluga hinge kinni pidama, aga eelkõige toimus muutus minu enese sees: ma õppisin iseennast usaldama. Kaksteist aastat hiljem vaatan oma Alaska-ajale tagasi. Vahepeal on palju juhtunud – ja ma olen leidnud oma kodu siin planeedil. Working holiday-viisaga rändamine on toonud mind maailmanurka, kuhu ma poleks eales arvanud, et püsima jään. Tuleb välja, et vahel on õnnetoovad lahendused seal, kust neid oodata ei oska.