Minu vanaisa Eduard Ritsoni mälestused Esimesest Maailmasõjast

Eduard Ritson sündis 1. mail 1889 Viljandimaal Paistu vallas ja suri 24. veebruaril 1967 Rakveres. Ta õppis Riia Reaalkoolis ja Kiievi Ülikoolis arstiks. I Maailmasõjas teenis rindearstina Ukrainas ja Rumeenias, jätkates sõjakeerises õpinguid ning lõpetades ülikooli. Sügisel 1918 sai Eduard Ritsonist Eesti Rahvakomitee esimees Kiievis. Oli Eestlaste Abistamise Komitee esimees ja aitas eestlastel repatrieerida. 1922. a. arreteeriti ja mõisteti 10 aastaks sunnitööle. 1928. a. amnesteeriti ja oli Bodaibo (Jakuutia) tervishoiuosakonna juhataja. 1932. a. opteerus Eestisse. Töötas arstina ja haiglate juhatajana Mustlas, Sindis, Narvas, Rakveres. 26. aprillil 1913 abiellus Olga Elita von Wolsky’ga. Sellest abielust sündis 13. septembril 1915 Petrogradis poeg Aleksei ja 26. juunil 1920 Kiievis tütar Olga (Olli). Mälestuste järele on lisatud ka mõned Eduard Ritso jutustused. Joonealused kommentaarid on koostanud ajaloolane Ago Pajur.