Keset suurt rohelist parki seisis valge sammastega maja. Selles uhke maja ühes toas elas väike tüdruk. See oli Veera. Ta elas seal koos oma ema Jevdokia ja vanema venna Antoniga, kes käis juba koolis. Veera oli vene tüdruk, tema ema oli enne elanud Venemaal. Ka Veera isa oli pärit Venemaalt, aga oma isa Veera ei mäletanud.
Nii algab raamat, mille lood on Kristel Lempu kirjutanud peategelase prototüübi mälestuste põhjal. Veera Vene ohvitserist isa oli 1917. aasta rahutul ajal hukkunud ja lesk jäi kahe lapsega mõneks ajaks Tallinna. Endise mõisavalitseja heatahtliku abiga leidis aga pereema teenistust ühes Lääne-Virumaa mõisas. Lihtsad ja vahvad lood annavad ühtlasi aimu, kuidas 1920. aastate algul mõisas elati.