Bernard Williams (1929-2003) oli XX sajandi II poole moraalifilosoofia
üks juhtfiguure, keda sageli nimetatakse selle „antiteoreetilise“
liini esindajaks. 1972. aastal avaldatud teos „Moraal“ on Williamsi
esimene ja tänaseni laialt tsiteeritud raamat.
Oma ilmumisajal oli „Moraal“ suunatud angloameerika moraalifilosoofia
tolle hetke peavoolu vastu, mis nägi eetikat peaaegu ainult metaeetika
ja semantikana. Usuti, et filosoofi ülesanne on analüüsida üksnes
moraali keelt, mitte “moraliseerida” ega isegi moraalinorme puhastada
või aksiomatiseerida. Kuigi hilisemad aastakümned on olnud
tunnistajaks praktilise või rakendusliku eetika taassünnile, kehtib ka
praegusaja moraalifilosoofia kohta Williamsi üks kriitilisi põhiteese:
teooriad on oma olemuselt skemaatilised ning kipuvad silmist kaotama
elurealiteetide sügavust ja detaile.