Kahe idealistliku Briti kommunisti lugu algab Teise maailmasõja ajal, jõudes pärast Berliini müüri langemist välja tänapäeva. Romaan räägib armastusest, usust ja vastanduvatest ideoloogiatest, aga selle keskseks teemaks on kurjus, mis on päriselt olemas, ka igaühe sees. Kurjus võib vahepeal taltuda ja peidus olla, aga ilmub siis taas. Õnneks on võimalik sellele vastu seista, nagu kogeb peategelane, kes teeb selle mõjul elumuutva otsuse.
Raamatut soovitab kirjanik Jan Kaus: „„Meie ihad läbistavad meie tajusid,“ laseb Ian McEwan ühel tegelasel öelda. Ent millist taju me ihad kõige enam läbistada ihkavad? Eks ikka reaalsustaju, mis tuletab meile meelde elu ettearvamatust ja ohtlikkust. Iga nurga taga, asugu need nurgad siis meie teedel või meeltes, võivad oodata mustad koerad, hambad irevil. Miks nad seal on, mida nad tahavad? Sellele jäämegi vastuseid otsima – muud meil üle ei jää. See on suurepärane raamat, mille väljendus on napp ja haare eepiline.“