Ühel õhtul kohtab kolmekümne seitsmene jaapanlanna Tsukiko Omachi, kelle elus pole ühtegi teist inimest, baaris oma endist jaapani keele õpetajat ja nad hakkavad sedapidi selleks eriti kokku leppimata kohtuma. See aeglaselt arenev suhe on nende suurest vanusevahest tingituna ettevaatlik ja delikaatne, ent muutub lõpuks kahe üksiku inimese liigutavalt sentimentaalseks armastuslooks, mis ei tundu siiski ebaloomulikuna. Tsukiko ja Sensei koosolemised ja käigud on igapäevased, saadetud justkui tavalistest ja asjalikest vestlustest või arvamuseavaldustest, ent ometi aimub kõiges selles tähendust ja allteksti, mida aitab süvendada jaapanlik loodus oma napis lisanduses. Ja lugeja hoomab aja paratamatut kulgu ning olemise ainulaadsust. Romaan “Õpetaja portfell” (ingliskeelses tõlkes ka “Imelik ilm Tōkyōs”) oli 2012. a Man-Aasia kirjandusauhinna nominent ja selle põhjal on tehtud telefilm.