Pildikeel kirjakultuuris. ACTA 18

Eesti Rahvusraamatukogu toimetiste allseeria „Raamat ja aegˮ seitsmenda artiklikogumiku „Pildikeel kirjakultuurisˮ fookuses on küsimus, kuidas suhestuvad visuaalne pilt ja kirjalik tekst. Kogumikust leiab 8 artiklit ning sissejuhatuse pildi ja sõna mõtestamisest Miikael-Aadam Lotmanilt. Tiina Kala selgitab Tallinna dominiiklase David Sliperi konspekti näitel, milline roll oli piltkujutisel hiliskeskaegsete loogikatekstide mõtestamisel. Ivar Leimus vaatleb kesk- ja varauusajal Liivimaal vermitud münte kui võimu sümboleid. Kristi Viiding võrdleb sõna- ja piltkujutise osatähtsust varauusaegses aadlikultuuris. Inna Põltsam-Jürjo kirjutab 14.–16. sajandist pärit Eesti koha- ja isikunimedest kui mälupiltidest. Aivar Põldvee artikkel avab luteriusu ühe tugevaima sümboli – kuke kujutise - algupära. Tiiu Reimo käsitleb Tallinna ja Tartu 17.–18. sajandi pulmatrükiste näitel pilti kui kunstimaitse, perekondliku ja sotsiaalse staatuse peegeldajat. Kristiina Savini artiklis kirjeldatakse 19. sajandi müürilehtede pildikeelt. Tiina-Mall Kreemi 20. sajandi eksliibriseid analüüsivas artiklis avaldub kõiki kogumiku artikleid ühendav tõdemus – pilti kätketud sõnum muutub ajas, sõltub selle vaataja haridusest ja elukogemusest.