Ajakirjanik ja luuletaja Sulev Oll võtab üles teema, mis Anton Hansen Tammsaarel omal ajal pooleli jäi. Ajad pole aga enam need. Kurat ei ela ka enam seal, kus vanasti. Praegune Põrgupõhja Jürka on ühe linnakooli lõpuklassi õpilane, kelle välimust ilmestavad tõmmu nahk, kräsus juuksed ning ka vaevutuntavad sarvemuksud. Viimsed teevad muret küll talle endale, aga nendega seotud küsimusi küsib ta üsna valjult ning terve (eestikeelse) maailma käest. Vastused sajavad talle läbi interneti laviinina kaela, abi neist on aga väga vähe. Pigem selgub, et vaikimine on isegi mõttekam kui rääkimine. Aga kuidas saada siis vastuseid? Kuidas olla keegi, kas või Põrgupõhja Jürka, kui sinust ei kirjutata ega räägita raadios; sind ei näidata teles? Romaan valmis võistlustööna, eesmärgiks järje kirjutamine A. H. Tammsaare „Põrgupõhja uuele Vanapaganale“. Nii tegutseb romaanis ka seesama Jürka, tõsi, teisel pool selle maailma piiri. „Aga kus see piir jookseb?“ küsib peategelane Jüri. J. Põrgupõhi. „Põrgupõhja viimane Jürka“ ongi pigem laadilt küsiv, filosoofiline, endaga olemise romaan. Kahe tunniga seda läbi ei loe, lubab autor. Tegemist on Sulev Olli esimese romaaniga, küll on temalt ilmunud neli luulekogu ja kaks portreeraamatut.