Madagaskari kurikuulsa kuninganna RANAVALONA I võõravihast ja verejanust pajatatakse legende. Kogu oma valitsusaja (1828–1861) pidas ta armutut võitlust Euroopa koloniaalambitsioonide vastu, kristluse ja läänelike mõjude vastu, milles ta nägi ohtu esivanemate traditsioonidele. Niisama halastamatult valitses ta ka oma rahva üle – pea pool elanikkonnast tapeti, näljutati või sunniti end orjuses surnuks töötama.
Ajalugu meenutab Ranavalonat koletisena, kellel olid Messalina himud ja Caligula temperament.