Romaanitsükli “Purunenud anumate palee” teine raamat „Reis Kaldeamaa Uri“ viib meid Teise maailmasõja eelsesse Jeruusalemma. Omavahel seotud lugude ja episoodide kaudu saame tuttavaks selle iidse linna tänavate väikese sasipuntra mitmekesiste ja värvikate elanikega. Gabriel Jonathan Luria, 16. sajandi müstiku ja vabamõtleja järeltulija kõrval leiame Israel Šošani, vaikse noore raamatukoguhoidja, kes unistab reisimisest Kaldea Uri Aabrahami jälgedes ja kes kannatab piinade käes, mida põhjustab talle vastuseta armastus uhke, kõrgest soost Orita Gutkini vastu; koomiliselt kohmaka Hajm Pika Elu, kes satub kogemata tantsukooli juhiks; ning hulga armastajaid ja pettureid, kaupmehi ja õpetlasi – olgu nad siis juudid, kristlased või araablased. Šahari teose muudavad eriti nauditavaks 1930. aastate Jeruusalemma kirjeldused. Ta kirjeldab aškenazi ja sefaradi juute, ortodokse ja ilmalikke; juudi aristokraatiat ja alamklassi; ta portreteerib osavalt Briti võimuesindajaid mandaadi alusel valitsetavas Palestiinas ja nende alamaid; ta jäädvustab vanema põlvkonna inimesi, kes mäletavad ja kellest mõned igatsevad Osmani impeeriumi võimuesindajaid; ta pakub rikkalikke detaile linnaosadest, tänavatest ja majadest ning lugeja saab kujutleda end koos lapsjutustajaga neil aastail Jeruusalemma tänavatel jalutamas. Oluline detail, mis lapse jutustuses puudub, on teadlikkus juudi-araabia konfliktist. Pärast 1929. aasta rahutusi on täiskasvanud tegelaste vahel pinge, kuid nad suruvad selle maha ja seetõttu pole laps sellest teadlik. See pinge taastub veriste rahutustega 1936. aastal, mil romaani tegevus aset leiab. Jutustaja vihjab neile rahutustele romaani „Reis Kaldeamaa Uri“ lõpus ja neid kirjeldatakse tsükli kolmandas romaanis „Krahvitari päev“. Jutustaja päikeseline lapsepõlv saab järsu lõpu ja need sündmused teevad ta küpsemaks. Järgmises romaanis seisab t a silmitsi reaalsuse ja selle kibedate raskustega. David Šahari romaanitsüklit „Purunenud anumate palee” ühendavad eelkõige tegevuspaik ning autori sügavalt humaanne ja huumoriga vürtsitatud stiil. Suuresti Šahari lapsepõlve värviküllastele meenutustele tuginevad raamatud annavad võrreldamatu pildi käsitletavate ajalooperioodide  meeleoludest ja igapäevaelust. Sarja lõdvalt seotud, otsekui juhuslike kokkupuutepunktidega osad, milles fragmentaarsed mälestused põimuvad tegelaste ja aegade imetlusväärseks tervikuks, on nauditav lugemiselamus igale raamatugurmaanile nii koos kui ka üksikteostena. “Reis Kaldeamaa Uri” on tsükli teine raamat, eesti keeles on varem ilmunud “Suvi Prohvetite tänaval” (1994), “Krahvitari päev” (2008), “Viirastuste päev” (2020) ja „Ningal“ (2022). Mälestusliku ainese töötlemise poolest on Iisraeli kirjanikku David Šaharit (1926–1997) võrreldud Marcel Proustiga. Mälu mõjutab tugevalt jutustaja mõtteid ja romaani arengut. Paljude süžee kõrvalepõigete allikaks on jutustaja mälu ja mälestused. Minevik tuuakse tagasi jutustaja kirjelduses ja see põhjustab süžees kõrvalepõikeid. Kalle Kasemaa tõlge toob romaani parimad omadused heebrea keelest eesti keelde.