2021. aastal ilmunud „Saak“ (Prey) annab mõtlemapaneva pildi Läänt, eeskätt Euroopat tabanud ja üha tugevnevast sisserännusurvest ning selle mõjudest Lääne kultuurile. Autor Ayaan Hirsi Ali, kes on veendunud islamistist veendunud demokraadiks ja liberaaliks kujunenud aktivist, näitab laialdasele statistikale ja uurimistööle tuginedes, et valdavalt islamiühiskondadest lähtuv immigratsioon kannab endaga kaasas ka islamistlikke väärtusi. Läänes juurdudes toovad need kaasa naiste vabaduste ja õiguste järkjärgulise piiramise ning naiste kohtlemise „saagina“, kellega meestel on õigus käituda oma äranägemist mööda. Ali sõitleb Lääne valitsusi ja arvamusliidreid nende mannetu reaktsiooni pärast immigratsiooniga kaasnevatele probleemidele ja silmade sulgemise eest probleemide tõeliste põhjuste ees. Oma teadmistele ja kogemustele tuginedes pakub autor välja ka rea konkreetseid samme, mille abil sundida sisserändajaid omaks võtma Lääne väärtusi, selle asemel et Läänele peale sundida endi omi. See raamat ärritab kahtlemata paljusid võltstegelikkuses unelevaid pseudoliberaale, kellest paljud elatuvad tühikäigul töötavast nn lõimimistööstusest.
Autorist:
Ayaan Hirsi Ali on Somaalia päritolu naisõiguslane ja aktivist, sõnavabaduse kaitsja ja New York Times’i bestsellerite „Uskmatu“, „Neitsi puuris“, „Nomaad“, „Ketser“ ja „Dawa esitab väljakutse“ autor. Ali sündis 1969. aastal Somaalias Mogadishus, kasvas üles Aafrikas ja Lähis-Idas ning seejärel taotles pagulasena varjupaika Hollandis, kus temast pärast kodakondsuse omandamist sai parlamendiliige. 2006. aastal kolis Ali Ameerikasse, sai 2013. aastal Ühendriikide kodanikuks ning elab seal koos abikaasa, tuntud ajaloolase Niall Fergusoni ja kahe pojaga, töötades Stanfordi ülikooli juures. Ali on tuntud islamikriitik, kes muuhulgas hoiatab Lääne ühiskondi massilises sisserändes peituvate ohtude eest. Ta asub al-Qaida mõrvanimekirjas kõrgel kohal.
„Naiste õigused on lääne ühiskonnas pikka aega olnud keskne aruteluteema. Juttu on ajaloolisest ebaõiglusest, koduvägivallast ning triibuliste nimekirjade vajalikkusest. Sel võitlusel naiste nimel on aga üks suur pimekoht, millest eelistatakse mööda vaadata ja mis muudab ka ülejäänud võitluse omajagu silmakirjalikuks. Selleks on immigratsiooniga läände jõudnud islami kogukondade suhtumine naistesse. Koos massiimmigratsiooniga on saabunud ka täiesti teistsugune käitumiskultuur. See alandab ja piirab naisi moel, mis läänes peaks mõjuma ennekuulmatu ja lubamatuna. Ometi seda lubatakse – kas või sellest mööda vaatamise kujul – ning vägivaldne ja naisi ahistav käitumine on muutunud justkui aktsepteeritavaks osaks lääne kaasaegsest kultuurist.
Käesolev raamat avab seda nähtust naise pilgu läbi, kes tunneb nii islami kui ka lääne kultuuri ning analüüsib olukorda isiklikele kogemustele ja statistilistele uurimustele toetudes. Silmiavav lugemine kõigile, kes ei taha pimekohast mööda vaadata.“
- Maarja Vaino, kirjandusteadlane