Dr John H Watson rõõmustas telefoni saabumise üle Bakeri tänavale majja 221b – see tooks lõppude lõpuks muutusi tema seltsiellu. Sherlock Holmes polnud nii kindel ja tundis, et telefonihelin võib mingil viisil halvaks endeks olla. Londonis oli kesksuvi: Watson oli tüdinud kuumusest ja rahvamassidest ning läks paariks nädalaks ärateenitud puhkusele maale mõisamajja. Teised külastajad olid kunsti- ja kirjamehed, haritud, palju reisinud, maailma näinud inimesed nagu Watson isegi. Õnnetuseks leiti värskelt paigaldatud telefoni kõrvalt ühe külalise surnukeha, mis katkestas Watsoni puhkuse – ja õigustas näiliselt kõiki Holmesi kahtlusi. Mõrvatud mees oli olnud populaarne. Mõrvamotiiv oli olematu. Ent kas ikka oli? Holmesi juurdluse käigus hakkasid pinnale kerkima vanad skandaalid, vaenulikkus ja viha. Kas Holmesile oli midagi märkamata jäänud? Oli ehk tegu vale isikuga? Ja kellele oli mõrvatud mees üritanud helistada?...