„Sa oled üks väike kelm,“ tavatses ta öelda ning lisas siis sosinal: „Ära seda kaota. Mida iganes sa teed, ära seda omadust kaota.“
GARETH ST. CLAIRI EMA oma pojale
Seltskonnas olid kõik ühel meelel: Hyacinth Bridgerton on täiesti ainulaadne. Ta on teravmeelne, kartmatult otsekohene ja, Garethi sõnul, enamasti parim väikestes kogustes. Ometi on temas miski – midagi veetlevat ja ärritavat –, mis meest köitis ja tema poole tõmbas…
Garethi ja Hyacinthi teed ristuvad igal aastal ja alati pisut kaootilisel Smythe-Smithide muusikaõhtul. Iga Garethi sõna on Hyacinthi jaoks väljakutse ning neiu pakub end tõlkima tema päevikut, kuigi tema itaalia keel pole just täiuslik. Kuid saladuslikku teksti süvenedes avastavad nad, et otsitavad vastused ei peitu päevikus, vaid teineteises …, ja et miski pole nii lihtne – või keeruline – kui üks täiuslik suudlus.
Kaheksaosalise raamatusarja „Bridgertonide saaga“ sündmustik leiab aset regendiaja Inglismaal aastatel 1813–1827. Bridgertonid – Anthony, Benedict, Colin, Daphne, Eloise, Francesca, Gregory ja Hyacinth – on lesestunud vikontessi kaheksa tähestikulises järjekorras nime saanud järeltulijat. Nad küll nägelevad ja viskavad üksteise kulul nalja, ent hoolivad oma perekonnast jäägitult. Sarja igas raamatus on üks neist tõelise armastuse otsingul.
New York Timesi menukirjaniku Julia Quinni raamatuid on trükitud kümneid miljoneid eksemplare. Ajakirjas Time on teda nimetatud targaks ja naljakaks. Autori looming on leidnud austajaid üle kogu maailma ning tema romaane on tõlgitud 37 keelde. Harvardi ja Radcliffe’i kolledži lõpetanud kirjanik elab koos perega USA läänerannikul.
Bridgertoni perekonnast jutustava populaarse romaanisarja põhjal valminud seriaali „Bridgerton“ leiad Netflixist.