Meie eestikeelsed ja -meelsed lugejad tegelikult ju ei tea, kui suur luuletaja oli Charles Bukowski. Prosaistina teatakse teda mitmete eestikeelsete kõikuvväärtustega tõlgete kaudu veidi enam. On isegi müüdiloomet, sest Howard Sounesi raamat "Charles Bukowski pöörase elu rüpes" on Katrin Kiigi ja Tuuli Seinbergi häätasemelisel vahendusel eesti keeles ju olemas. Siinne jutukogu on hea. Ma isegi ei tea, kas autori või tõlkija tõttu. Agulibaaride müstikfilosoof nii proosas kui luules, on Bukowski veel kahjuks või õnneks ka korralik kirjanik. Läbi Hemingway-armastuse ning biitnike ja campuse-põlguse lõi ta müüdi töölisklassist ja Ameerika unistusest. Sic! Ühendriikide jaoks on selline saavutus suur asi, sama kui fundamentalism Ühendemiraatides. Aga tekst ja selle vahendamine pole veel kõik. Selles Kalifornia sakslases istub veel midagi, mille pärast ta siinpool Suurt Lompi vaat et paremini peale läheb kui Suures Sulatustiiglis. Olemise adumatu ogarus on keeles, meeles ja tekstis. Ka selles, mida me vahendame. Milleks ja kuidas me seda teeme, ei tea - aga kas peamegi teadma...
Hannes Varblane