Tinapeegel

Indrek Hirve väikeste luuleraamatute sarja lisandub käesolevaga jälle kümne tsükli jagu uusi luuletusi. “Tinapeeglist” leiab lugeja kuus luuletust ühel hommikul, langevatele lehtedele, sõnadest ja luulest, sügispimedusele, kaugelt, sõnade südamest ja uueks aastaks, kuus väikest luuletust kaugelt, kuus armastusluuletust ja lõpetuseks kuus luuletust surmaaimdusest. Päevad kaovad udusse, selgemini ilmuvad maastikud ja neil ilmuvad olevused, objektid ja poeet ise öösel ja hommikul. Nagu Hirve luules on tavaks saanud, tuleb päikesesära järele rännata kodusest hämarusest kaugemale, kuid seegi pole elukutselisele uitajale takistuseks. * Terve mu tänane öö on olnud üks siirusepuhang olen võtnud varjudel jalgade ümbert kinni ja nutnud ning linnuteelt laskuv piimjas udu on silitanud mu pead (“Tinapeegel”, 2025, lk. 11.)