„Tüdruk peeglis“ räägib loo ühe tütarlapse teekonnast teismeeast noore täiskasvanu ikka, kus tuleb esimest korda seista silmitsi hetkedega, mille keerulisust me tihti hiljem enam ei mäleta.
Sidudes 15-aastasena klassikalise muusika karmi maailmaga, selginevad peategelase jaoks need asjad, mis on elus olulised. Muidugi mitte kohe, pigem isegi väga aeglaselt, aina eksides ja uuesti proovides, nii et vahepeal kannatuse nöör katkemiseni pinguldub. Sõprus ja sellega kaasnevad reeglid. Armastus ja selle oskus kõiki neid reegleid eirata. Kuidas leida enda koht maailmas, kus su lähedasimast võib saada vaenlane ja vaenlasest su parim sõber. Kus igat su eksimust sinu vastu võidakse sinu vastu ära kasutada ja iga õnnestumine kellegi teise varju jääb. Maailmas, kus talved nii pimedad, kuid kevaded nii ilusad on…ja kus armastusel mitu nägu võib olla.
Kõik juhtub alati siis, kui sa seda ei oota. See klišee oli end viimasel ajal järjest tungivamalt meelde tuletanud. Võib-olla oleksin seda ütlust sel hetkel küll veidi ümber sõnastanud. Kõik juhtub alati siis, kui sa seda enam ei vaja.