„Universumi kingitus” on Neti Abramsi lugu tema enda silmade läbi. Neti Abramas sünnib siia ilma üsna eaka abielupaari ainsa lapsena. Heal majanduslikul järjel vanemad hellitavad tütart igati. Ta on oma isa ja ema silmatera. Kuigi elu algus on paljutõotav, lõpeb Neti lapsepõlv ja ilus elu ootamatult ning valusalt. Noor naine kukub vaimselt kokku.
Neti leiab abi ja lohutust tema ellu ilmunud noorelt mehelt. Paari aasta pärast nad abielluvad. Peagi varjutab noorte abieluõnne tõdemus, et Neti ei saa lapsi, mille kohta noorik ise irooniliselt nendib, et ta on aher. Tema murele ei leita lahendust ja perre võetakse kasulaps.
Seoses sellega tekivad uued probleemid.
Alles aastaid hiljem leiab Neti hingerahu ja lepib saatusega. Aga seda õnne pole kauaks. Naist tabab järjekordne jalustrabav hoop. Ta ei ole sellest veel toibunud, kui juhtub midagi eriti kohutavat. Neti on väga raske valiku ees: kas andestada ja aidata, ulatada palutud abikäsi, või pöörata selg inimestele, kes põhjustasid talle eelnevalt kannatusi. Ootamatult saab Neti abi sealt, kust ta ei oleks osanud oodata ega loota.
Pime sügisöö
seljatas rõõmu,
seljatas helguse.
Mattis kõik hallusse,
unustusse.
Aeg seisatas –
kuulatas kikkiskõrvul.
Igatses sumedat suve,
suveöö helendust
pilkases pimeduses.