Tänavune talv nagu oli talv, aga nagu ei olnud ka. Kalendri järgi pidi olema südatalv. See tähendab mõnusat külma, härmas puuoksi ning palju-palju paksu ja kohevat lund. Mida aga ei olnud, see oli lumi. Ühe jändriku kuuse juure all oli karupere koobas. Selles hubases, okstest tehtud koopas elas Väike Karu koos oma perega. Aga Väikesel Karul ei olnud und. No kohe üldse mitte. Ta ei saanud aru, kuidas tema pere sai magada sellisel lumeta talvel. Mõte lumest tundus nii huvitav, et Väikesel Karul tekkis vastupandamatu soov enne sügavat talveund ka ise oma silmaga seda enneolematut valget ja pehmet asja näha ning katsuda. Ja nii asuski Väike Karu teele, et Lumepilve leida. Keda ta oma otsingutel kohtab ja kas Väike Karu leiab Lumepilve, saad lugeda juba raamatust… Põnevat seiklemist koos Väikese Karuga, armas väike sõber!