Eesti Ekspressis ilmus 12. augustil 2011. aastal sari „Minu toidublogi“, kuhu ma kirjutasin ühest filmist, kahest lapselapsest ja lauludest, mida ma neile suvel õpetasin. Kirjutis kutsus esile ühe anonüümse kommentaari. Ma ikka aeg-ajalt vaatan seda. See on mulle olnud toeks. Otsustasin, et panen selle oma viimase raamatu kaanele. Nii saan ka tundmatule lugejale „aitäh“ öelda. „Toomas Raudam on kirjanik, kes hoolib tõesti inimesest. Tema illusioonituid, maailma uurivaid ja mõista püüdvaid ning sügavale inimesse vaatavaid raamatuid tasub lugeda. Aeglaselt, süvenemisega. Neis on avastusi, mida mujalt ei leia, pole leidnud.“