Raamat „See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim. Eesti keelemõte 1632–1732” koondab ühtede kaante vahele eesti kirjakeele tekkimist puudutava seni avaldamata või varem hajali publitseeritud materjali. Väljaande eesmärk on selgitada, missugustest keelelistest arusaamadest lähtusid kirjakeele loojad, kes oma tõlketekstidega vormisid keele, millesse viimaks tõlgiti 1739. aastal ilmunud trükipiibel ning mis sedakaudu kinnistus standardina kogu järgnevaks sajandiks. Keelemõte avaldub keeles endas ja keele kohta kirjutatus. See raamat sisaldab eesti kirjakeele kohta kirjutatut alates Heinrich Stahli käsiraamatu katekismuseosa sissejuhatusest (1632) kuni Eberhard Gutsleff noorema eessõnani Anton thor Helle koostatud grammatikale (1732) ja jälgib neis allikais väljenduvate seisukohtade ilmnemist eeskätt laulutõlgetes.