Setumaa kogumik 5
Uurimusi Setumaa loodusest, ajaloost ja rahvakultuurist
1. Loodusteadlane Nikolai Laanetu kirjutab Värska lahe kalastiku olulisematest liikidest, hindab nende tähtsust siinse elanikkonna elus ning kirjeldab muutusi kalastiku ja kalanduse arengus aastail 1950–2010.
2. Arvis Kiristaja ja Anti Lillak on vaatluse alla võtnud viimastel aastatel kogutud materjali valguses Setomaa põhjaosa asustuse tekkimise ja arengu ning asustuskeskuste kujunemise muinasajal.
3. Peterburi arheoloog Sergei Popov analüüsib üksikasjalikult Peipsi järve idakaldal paikneva Storožinetsi kääbaskalmistu vanema osa, I aastatuhande teise poole pikk-kääbaste kultuuri kääbaste uurimisel saadud materjali.
4. Elvi Nassari uurimus on koostatud ehitusmaterjalide tööstustest Petserimaal aastatel 1920–1930.
5. Seto kultuuripärandi vahendamisega seotud küsimustel ühes väikeses paigamuuseumis, Saatse Seto Muuseumis peatub oma artiklis pikemalt Tea Korela.
6. Kadri Vissel vaatleb ähemalt setode elutoa (tarõ) ühe nurga, sängünulga kõige pidulikumaid esemeid, villaseid põiktriibulisi vooditekke.
7. Ülle Paltseri artiklis antakse ülevaade Eesti Rahva Muuseumis talletatud 38 seto kõlavöö ja ühe kõladega kootud õõnesvöö erinevatest kudumistehnikatest.
8. Mirjam Nutovi artiklis, mis on koostatud suures osas kohalikelt elanikelt kogutud andmete alusel, analüüsitakse kinnaste funktsionaalsust ja kultuurilist tähtsust Värska ja Obinitsa piirkonna setode igapäevaelus ning kombestikus.
9. Õie Sarve artikkel on pühendatud seto väikekannelde valmistamisele ning kandlemängu traditsiooni taaselustamisele Setomaal.
10. Mare Piho käsitleb setode asualale usulise keskuse, Mõla kloostri tekkimist, ajalugu ja tähtsust setode ristiusustamisel ning nende seas õige
Soodushind:9,99 €-47%
Hind:18,99 €