Aastakirja Studia Vernacula 2016. aasta numbris "Käekirjad" on senisest rohkem rahvarõivateemalisi artikleid ja ülevaateid, kuna Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit on kuulutanud 2016. aasta teemaks just rahvarõiva. Väljakujunenud tava järgi ilmub Studia Vernacula numbris kolme tüüpi kirjutisi: tõlke- ja algupäraseid uurimusartikleid; praktika-, kogemus- ja oskuspõhiseid kirjatöid (rubriik „Praktikapeegel“) ülevaateid ajakirja tsükli jooksul toimunud asjakohastest käsitöösündmustest ja valminud üliõpilastöödest (rubriik „Ringvaade“). Sissejuhatav tõlkeartikkel pärineb Göteborgi Ülikooli kultuuripärandi kaitse vanemlektorilt Gunnar Almevikilt, keda rahvusliku käsitöö osakonnaga seovad ammused koostöösuhted. Almevik tõdeb artiklis „Peegeldusi teadmussiirdest traditsioonilise käsitöö valdkonnas“, et kuigi tööstuslik masstootmine ja -tarbimine laastab käsitöö traditsioonilisi institutsioone ja ettevõtteid, on kolmandik Euroopa tööhõivest endiselt väikeste käsitöönduslike ettevõtete päralt. Almeviki keskne sõnum on, et käsitöölised peavad tegema oma traditsioonid läbipaistvaks ja avalikkusele mõistetavaks. Ajakirja koostamist ja väljaandmist on toetanud Tartu Ülikool baasfinantseeritava teadusteema „Käelise pärandi uurimismetoodika arendus“ raames ja Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital.