1944. aastal soomepoisina Rootsi jäänud ja seal kirjanikuks saanud Raimond Kolga (1924 – 1992) romaan viib lugeja autori kodusele 1920. – 1930. aastate Võrumaale. Teose keskmes on end moonakatütrest õpetajaks koolitanud Meeri Pärtini elukäik, tema tung rebida end välja nüristavast külaühiskonnast, talu võimust, mille haardesse ta on olude sunnil sattunud, abielludes endast palju vanema harimatu kohaomanikuga. R. Kolga kunstiliselt mõjukaima proosateosena on „Sulajääl” väljapaistev koht eesti taluromaanide seas.