SEE RAAMAT ON NUGA. Kui "Surelik" seitse aastat tagasi ilmus, ütlesin autorile, et tahan seda tõlkida eesti keelde ja ma olevat selle jaoks parim mees. Ma olin loll. Ma ei teadnud siis, mida see endaga kaasa toob. Ma tundsin ainult seda, et neil lehekülgedel on juures vere lõhn. Mitte kujundliku, vaid reaalse vere jälk imal lõhn. Ma arvasin, et piisab väga heade värsside eesti keelde "ümberpanemisoskusest". Ma ei teadnud siis veel, et järgneva seitsme aasta jooksul, mis on ühe lihtlabase luulekogu tõlkimiseks täiesti arutu aeg, elan ma päriselt läbi iga sellesse raamatusse kirjutatud rea, ainsatki vahele jätmata. Võin ainult öelda, et mu elu liikus selle raamatu taktis maailma valgetelt klahvidelt mustadele ja peaaegu tagasi. Et olla autori tasemel, tilgutasin nende seitsme aasta jooksul ka eestikeelsele tõlkele reaalset, mitte kujundlikku verd, millel on jälk imal lõhn. See raamat sinu käes on doublefuck. Selles ei segune mitte kahe mehe higi või jobi vaid reaalne veri, millel on jälk imal lõhn. Lase sellel raamatul ennast lõigata. Lase tal lõigata endale uus suu. Suu mis naerab. Teemu lõikas minu suu naeratama. Mina vahendan tema tera sinuga. Julma ja ilusat elu sulle, surelik!