MAASTIKUTULEKAHJU OLI KÕIGEST ALGUS New York Timesi menukirjanik Catherine Bybee lootusest ja ellujäämisest jutustavas romaanis leiab peategelane tragöödias tee armastuseni. Kui metsatulekahju Parker Sinclairi kodu peaaegu hävitab, on see lihtsalt järjekordne katastroof tema niigi ülearu stressirohkes elus. Viimased kaks aastat on ta vanemate ootamatu surma järel kasvatanud oma nooremat venda ja õde. Parker, kes oli sunnitud kolledžist ära tulema ja võtma vastu näruse töö, mis aitas vaevu arveid maksta, hoolitseb oma perekonna rantšo eest, mis võtab üle kogu tema elu. Nüüd on saabumas talv ja ilmateade ei lase päikesel tema pea kohal rippuvaid tumedaid pilvi hajutada. Viimane asi, mida Parkeril vaja, on mudalaviin, mis võib hävitada kõik selle, mille nimel naine tööd on rabanud. Colin Hudson töötab maavalitsuse taristuosakonnas ning tema ülesanne on kaitsta Parkeri kodu ja tema naabruskonda suurema hävingu eest. Seda on raske teha, kui koduomanik on kontrollihull, kes tahab kõik asjad ise korda ajada. See töökas ja kaunis noor naine ei ole sugugi omadega nii puntras, nagu ta väidab end olevat. Tegelikult tõmbab Colinit naise poole just tolle kontrolliv loomus. Aga ühtlasi on see kõige raskem harjumus, mida murda. Nüüd teeb Colin ületunde, et Parker avaks talle oma südame, usaldaks teda ja võtaks ta omaks. Sellal kui Parker ja Colin teevad üheskoos tööd, et Parkeri kodu ja naabermaju kaitsta, varitsevad neid ka muud ohud. Aga samas mõistavad nad, et vahel on vaja hävingut, et sündida saaks midagi uut.