Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks ilmus MTÜ Eesti Eruohvitseride Kogu väljaandel endise Eesti Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitja ning rahvusvahelise julgeolekupoliitika doktori Jüri Kadaku raamat „Teine okupatsioon. Algus ja lõpp“ (ISBN 978-9949-88-231-1).
Autor kirjutas, et 20. saj. ründas NSVL 5. korda Eestit. Vabadussõjas ja 1924. a detsembris me hakkasime vastu ja säilitasime oma iseseisvuse. 1939. a me alistusime vastupanuta ja 1944. a ei olnud saatus meie poolel ning Eesti okupeeriti ligi pooleks sajandiks. 1991. augustisündmuste ajal toimus üldrahvalik vastupanu ja Eesti taasiseseisvus. Kui ennesõjaeelsest Eesti Vabariigist on palju kirjutatud, siis 1944–1995 aastate kohta ei ole terviklikku käsitlust ning autor püüdis siin selle tühja koha täita. Raamat on abimaterjaliks Eesti ajaloo omandamiseks.
Viieosalise raamatu esimeses osas käsitletakse 1944. a sõjasündmusi, ehk seda, millest lähtus Jüri Uluots, kui ta kutsus rahvast ja eesti sõdureid ülesse osutama vastupanu ning mitte lubama Punaarmeed teist korda okupeerida Eestit. Autor kirjutas, et saksa vormis eesti sõdurid sõdisid mitte natsi-Saksamaa vaid Eesti eest. Selle kinnituseks eesti sõdurid andsid sõdurivande Eestile ning koostöö sakslastega oli ajutine ning paratamatu partnerlus. Raamatus on kinnitust leidnud, et kaitselahingud Narva ja Sinimägede all toimusid tegelikult 1922 – 1940 rajatud Laidoneri liinil. On kajastatud viiepäevasest Eesti vabariiki (18—22. sept. 1944) ning sõjajärgset metsavendade jätkusõda.
Raamatu teises osas käsitletakse nõukogude okupatsiooni ja anneksiooni perioodi (1944–1991), kus Eestis ja teistes Balti riikides viibivad nõukogude relvajõud kindlustasid okupatsiooni ja valmisuid läänesuunaliseks agressiooniks. Autor kirjutas, et peale metsavendade vabadusvõitluse maha surumist algas veretu võitlus oma iseseisvuse taastamiseks alates Balti Apellist ning Laulvast revolutsioonist.
Kolmas osa käsitleb „Kolmepäevast“ sõda (19-21 august 1991), nõukogude relvajõudude, KGB ja neid toetava Interliikumise vastu ja Taasiseseisvumist 20. augustil 1991.
Neljandas ja viiendas osas käsitletakse läbirääkimisi okupatsiooni lõpetamiseks, ehk vene vägede täielikuks lahkumiseks Eestist neis tingimustes, kus toimus äge sisepoliitiline võimuvõitlus põhiseadusliku korra taastamise ja Eesti välis- ning julgeolekupoliitiliste suundade kinnitamiseks. Samas võetakse kokku need kuriteod, tekitatud kahjud kui ka äridest sõjaväevaradega mida nõukogude okupatsioon on oma kohalviibimisega Eesti tekitanud. Peale viimase vene sõjaväelase lahkumist asus Eesti läänelikule arenguteele liitumiseks NATO ja Euroopa Liiduga, mis realiseerus kümme aastat hiljem, 2004.