Timurit (1336–1405) võib kõrvutada selliste suurte vallutajatega nagu Aleksander Suur või Tšingis-khaan. Lambavarga ja teeröövlina alustanud mees lõi maailma ühe suurema impeeriumi, allutades oma võimule Kesk- ja Väike-Aasia, Pärsia, Kuldhordi ja Põhja-India. Tema ees värisesid nii Euroopa kui ka Aafrika valitsejad. Ta tuiskas oma sõdalastega linnu maatasa tehes, elanikke armutult piinates ja tappes keeristormina läbi Aasia. Tema teed jäid tähistama vaenlastele hoiatuseks püstitatud verised pealuutornid.
Ent Timur ei olnud üksnes hävitaja, vaid ka ehitaja, osav strateeg, kaval poliitik, suurepärane maletaja, kunsti ja teaduse toetaja, kaunite mošeede, paleede, parkide ja mausoleumide rajaja. Kirjaoskamatuna oli ta siiski terane väitleja ning hea inimestetundja.
Elunautijast võitmatut vallutajat kardeti ja ülistati veel sajandeid pärast ta surma – ometi teatakse tema elukäigust tänapäeval läänemaailmas võrdlemisi vähe...