Tegemist on tuntud ja tunnustatud belgia
kirjaniku 1985. aastal ilmunud debüütromaaniga, mis on saanud omamoodi
nüüdisklassikaks.
"Kui ma hakkasin oma pärastlõunaid vannitoas veetma, ei olnud mul kavatsust
sinna kolida; ei, ma viitsin seal vannis mediteerides mõnusasti aega, vahel
riides, teinekord päris alasti."
Selles minimalistlikult napisõnalises, ent samas filmilikult detailirohkes
argielu pisiseikade kirjelduses on peale haarava siira lihtsuse ja ootamatu
sügavuse ka raskesti määratletavat vastupandamatut võlu, mis soojendab
südant ja kisub suu muigvele ka korduval lugemisel.