Unenäod on aegade algusest olnud inimelu osa. Kui meie kauged eellased lõkketule ümber istusid ja unenäomaailmast jutustasid, avanes neile uus reaalsuse mõõde – loomade ja esivanematega asustatud maailm. Vihjeid selle olemasolule hakati hiljem mõistma kogu inimkonda ühendava kollektiivse alateadvusena. Kuigi teadus paljastab üha enam REM-unefaasi (rapid eye movement ehk kiirete silmaliigutustega uni) ajal ajus toimuvate protsesside tehnilisi aspekte, tunneme samas eksimatult, et unenäod kõnelevad veelgi enam unenägija hingest. Kuigi meie side selle hingelise maailmaga on nõrgem kui eales varem, leiame unenäomaailma kaudu sügava seose iseenda ja seega kogu inimkonnaga. Isiklikul tasandil mõistab igaüks, kelles unenägude müsteerium on vähegi aukartust tekitanud, sellise avastusretke väärtust. Oma unenägusid paremini mõistes saavutad sügavama arusaamise iseendast ja end ümbritsevast maailmast. Unenäod on lood, mida jutustatakse sümbolite keeles. Selle keele mõistmiseks tuleb minna iga unenäopildi tuumani. Mis tahes sümboli universaalne tähendus peitub selle kasutuses, olemuses, eesmärgis või olemuslikes omadustes.