Käesolev raamat pakub ülevaate eestlaste pärimuslikest rahvatarkustest, puudutagu need igapäevaseid töid ja tegemisi või keerulisemaid hingeasju. Miks ikkagi ei tohi rehapulki ülespidi jätta? Miks on peetud ehmumist ohtlikuks? Mille vastu aitab raheterade söömine? Autor avab sääraste uskumuste ja rituaalide psühholoogilisi ja praktilisi tekkepõhjuseid ning püüab välja selgitada, mil määral on need päevakohased ka nüüdiskultuuris.
Olgu pärimuslike võtete aluseks maagiline maailmavaade või igapäevase vahetu kogemusega kogunenud tarkusepagas, on eesmärk üks – saavutada isiklik kindlustunne ja saada eluga hästi hakkama. Selle poole pürgimine pole aastasadade jooksul muutunud. Nii tasubki keskenduda meie esivanemate üldistele tasakaalupõhimõtetele ja toimetulevale ellusuhtumisele, mis leiavad väljenduse erksas loodustajus, elurõõmus, heade suhete ja ühistegevuse väärtustamises, sisemise ja välise tasakaalu hoidmises.
Mõningate rahvapärimuses kirjeldatud nähtuste kohta puuduvad ka moodsal teadusel (veel) ammendavad seletused. Seega on tänapäevalgi põhjust otsida vastust küsimusele: mida vanad rahvatarkused meile õpetavad?
