„Kiripuu“, küll õrn ja haprake nagu linnujäljed lumel, annab ometi aimu vaaremade ja veel sündimata tütarde veres tuikavast väest. See ühtpidi pärimusele toetuv, samas väga isiklik ja hingestatud luule lisab tänasesse luulepilti värsket südamlikkust.
Doris Kareva
„Kiripuust“ vaatab vastu küps, looduslähedane, naiselik ja emalik maailm. On loitsulaadseid, palvelikke tekste, lihtsaid, kuid tabavaid päevapüüdmisi, kulgemispoeetikat, tugevat elujanu. Ürgne pärimuslik vägi läbi isiklikkuse kingib värskust ja avarust.
Veronika Kivisilla
Ursula Zimmermann (s. 1977) on vabakutseline kirjutaja ja tõlk, verelt võrokene, hingelt looduslaps. Usub, et elu väändub spiraali pidi ja ükskõik kui vihmane poleks, sirutab ta end ikka päikese suunas. Hindab libliktiiva-õrnu inspiratsioonihetki, Eestimaa looduse väge ja seda, kui saab ilu enda ümber ka teistega jagada. On veendunud südameusklik.