Tõnis Sander sündis 1887. aastal Viljandimaal, õppis Suure-Jaanis ja Põltsamaal ning omandas sõjamehe kutse Vilno sõjakoolis. Poliitilistel põhjustel oli ta 1905. aastal sunnitud sõjaväest lahkuma, misjärel leiame ta 1910. aastal Tallinnast “Päevalehe” juurest. Pealinnas tutvus ta niisuguste omaaegsete ärksate vaimudega nagu Marie Under, Hugo Raudsepp, Karl Ast, Mait Metsanurk ja Ants Laipmann. 1914.
aastal, kui “Päevalehe” toimetuses oli streik, suundus Sander Tartusse “Postimehe” juurde. Samal sügisel luuletaja Sander aga mobiliseeriti ning saadeti Krasnojarski polguga Poolamaale, kus ta Tannenbergi lahingutes kadunuks jäi. Oma viimases kirjas palus ta Hugo Raudsepal koguda kokku tema armulaulud oma muusast ja avaldada need Tallinna kirjanike rühma albumis “Voog 2”. Sõja tõttu jäi albumi teine number kahjuks välja andmata. Käesolevas kogus ilmuvad lisaks Sanderi luuletustele mõned kirjad, ajalehes “Esmaspäev” avaldatud ülevaade tema elust ning peresõbra Marie Underi mälestuskilluke.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.