Kaisaliisa arvustab: kerge lugemisvalik igaühele
Just see teos võib olla paljudele noortele hea lugemistee alguseks. Või hoopis abivahendiks kellelegi, kelle emakeel pole eesti keel või kellel esineb lugemisraskusi. Jutt käib hinnatud soome kirjaniku Marja-Leena Tiaineni teosest pealkirjaga ,,Tantsib koos sääskedega’’, mis on ühtlasi selle kirjaniku üheksas kergesti loetav noorteromaan. Raamat ilmus esmakordselt aastal 2024, seega raamatut on kindlasti mõjutanud meid ümbritsev keskkond viimaste aastate jooksul. Nimelt on üheks kajastatud teemaks Ukraina ja Venemaa vaheline sõda. Kuid see on vaid üks olulistest teemadest, mis raamatus käsitletakse.
Teos on kirjutatud väga kergesti mõistetavas ja lihtsas eesti keeles. Lühikesed lood ja lihtlaused, mis lugu meieni kannavad, on põhjuseks, miks see just näiteks lugemisraskustega inimestele vägagi sobilik raamat on. Kirjutades on autor kasutanud ka kaasaegset sõnavara ja slängi, mis just noortele peale läheb. Loo keskmes on 15-aastane eesti venelane Anton. Anton on linnas pahandustesse sattunud poiss, kes jäi alguses tihti silma oma kohati ebaviisaka käitumise või lihtsalt endasse hoidumisega.
Mida rohkem lugesin, seda rohkem hakkasin nägema Antoni sisemist poolt. Poissi, kellel olid probleemid ja raskused, kuigi ta neile mõistlikul viisil vastu astuda ei saanud või tahtnud. Antoni isa ja õde olid muretsevad ning hoolivad. Nad üritasid teha Antoni jaoks parimaid otsuseid. Tõelised pereliikmed. Vastupidine hoolivale ja mõistvale iseloomule oli narkodiiler Dee, kellega Anton äri tegi ning seejärel võlgadesse ja pahandustesse langes. Dee oli üks nendest tegelastest, kes suutis mulle kui lugejale läbi raamatu tekitada kõleda tunde. Sain ennast hetkeks raamatutegelase maailma viia ja tunda, kuidas judinad üle selja jooksid. Dee polnud ainuke halb eeskuju ja mõjutegur Antoni sõpruskonnas. Kogu kamp sõpru tegeles noortele ebasobivate asjadega ning paljud neist manipuleerisid ka teisi noori samasuguseid tegusid korda saatma.
Kui selliste inimestega pidevalt ühes keskkonnas viibida on peaaegu, et garanteeritud sekeldustesse sattumine. Just see juhtus Antoniga. Kui Antoni isa Hillar otsustab, et ainuke viis millegi paremaks muutmiseks on Antoni saatmine linnast maale maasikatallu tööle, siis pole Antonil muud valikut. Oma onu maasikatalus töötades kohtub Anton 16-aastase ukrainlanna Alisaga. Ta on sõjapõgenik. Ta vihkab venelasi. Kuid, kas vaatamata kultuurilistele erinevustele ja pärimusele võivad neist siiski sõbrad saada? See jääb juba lugejale välja uurida.
Mulle meeldis, et ühte lühikesse noorteromaani oli ära mahutatud nii mitmeid olulisi teemasid nagu näiteks vaimne tervis, sõprade ja perekonna toetuse olulisus ning ka sõda ja selle mõju. Raamat käsitles erinevaid viise, kuidas noored tulevad toime oma probleemide ja raskustega. Lisaks sellele oli raamat tõesti väga kiire ja lihtne lugemine. Küll aga jäi raamat minule lõppkokkuvõttes veidi segaseks. Mina isiklikult nägin nii palju potentsiaali loo edasi arenemiseks, et mulle tuli lõpp üpriski ootamatult. See tekitas tunde, nagu oleks raamat poole pealt lõppenud. Sellegipoolest soovitaksin seda igaühele, kes otsib lennukat ja kaasahaaravat jutustust. Raamat annab lugejale võimaluse analüüsida ja mõelda, mida ise sellises olukorras teeks.
Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt väljakuulutatud arvustusvõistluse KAPSAS Apollo eripeemia pälvinud Kaisaliisa Talviste (Miina Härma Gümnaasium, 6.A klass).