Averiin arvustab: nooreks olemise pahupool

Raamatu “Emily ja Kätlyn ehk Raju reede” autor on Kristi Jaanus, kes pole elukutselt kirjanik, vaid töötab igapäevaselt hoopis õpetajana. Võimalik, et tema amet on olnud ka ajendiks selle raamatu kirjutamisel, sest jutt käib just kooliealistest noortest.

Teos “Emily ja Kätlyn ehk Raju reede” räägib loo kahest teismelisest tüdrukust, kes on küll välimuselt ning iseloomult täielikud vastandid, kuid sellest hoolimata head sõbrad. Emily on pigem rahulik ja mõtlev, Kätlyn aga impulsiivsem ja julgem. Just see erinevus viib nad olukordadesse, kus tuleb teha kiireid otsuseid ja tegeleda nende tagajärgedega. Autor näitab teoses hästi, kuidas sõbrad võivad üksteist nii toetada kui ka ärritada. Tüdrukud elavad tavalist alevielu, mis on täis kuulujutte, pidusid ja maatööd. Raamat keskendub sellele, kuidas üks pidu võib kahe tüdruku elu drastiliselt muuta.

Sageli ei kõneta noori need raamatud, mille autorid on teismeeast juba ammu välja kasvanud. Põhjus on väga lihtne: omavahelised dialoogid pole sageli noortepärased, vaid vanamoelised ning need ei kõla noorte jaoks loomulikuna. Teos “Emily ja Kätlyn ehk Raju reede” on siinkohal erand. Igal leheküljel on tunda, et autor puutub õpetaja ametit pidades noortega igapäevaselt tihedalt kokku ja leiab tänu sellele raamatus hea tasakaalu slängi, ebatsensuursete väljendite ning sügavamõttelise dialoogi vahel. Raamatule lisab sügavust see, et teos pole kirjutatud mitte ainult teismeliste Emily ja Kätlyni vaatenurgast, vaid paralleelselt jutustatakse ka ühe salapärase mehe lugu. Kuna teos on üpris magus, täis suhtedraamasid ja tülisid, on igati värskendav lugeda vahelduseks ka täiskasvanu mõtteid, mis on küll lühikesed, kuid vajalikul määral mõtlema panevad. Just see mees on loo võtmeisik, kuigi võiks oodata, et võtmeks osutuvad on peategelased.

Teos oleks võinud olla ehk vähem etteaimatav ja seetõttu jäi lugemisel puudu põnevusest. Mõistetav on, et sarnaseid raamatuid on ilmunud palju ning raske on pakkuda sellel teemal midagi uut ja isikupärast. Aga sisu oli minu jaoks piisavalt kaasahaarav ning oma üllatuseks leidsin end paar päeva pärast lugemist mõttelt, et raamatule võiks tulla järg. Loeksin huviga, kuidas Emily ja Kätlyni elu edasi läheb ja kas saadud õppetunnid ka mõju avaldasid.

Mitte kõige kiirema lugejana sulasid need 184 lehekülge mu silmade all kõigest 4 tunniga, kuna teos oli väga lihtsalt ja voolavalt kirjutatud. See tegi lugemise mõnusaks ja ladusaks. Arvan, et just seetõttu sobib raamat hästi koolinoortele, sest teos pakub vaheldust tavaliselt venivale ja vahetevahel igava tegevuskäiguga kohustuslikule kirjandusele.

Usun, et „Emily ja Kätlyn ehk Raju reede“ kõnetab paljusid noori, sest raamatus käsitletud probleemid on teismeliste jaoks aktuaalsed ning arusaadavad. Lugemise ajal tekib tunne, nagu võiksid Emily ja Kätlyn olla päris inimesed paralleelklassist või koolist, sest nende karakterid on väga hästi kirjutatud. Kuigi tegevus toimub maapiirkonnas, usun, et raamat sobib lugemiseks nii maa- kui ka linnanoortele. Seega soovitan seda raamatut kõigile noortele ning ka nooruslikele täiskasvanutele, kes soovivad meenutada kooliaega ja noorust.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt väljakuulutatud arvustusvõistluse KAPSAS Apollo eripeemia pälvinud Averiin Hummal (Tartu Hansa Kool).