Skip to content

Stella Terna lugemissoovitused!

1/1/2026

Stella Terna on andekas Eesti poeet ja ettevõtja, kelle õrn ja voolav looming keskendub siirale eneseväljendusele ja igapäevaelu emotsioonide sügavale lahtimõtestamisele. Möödunud aasta lõpus ilmus Stellal tema esimene luulekogu „Vabavoolu veele“, mis vallutas kiirelt lugejate südamed. Uurisime Stellalt, millised raamatud on teda ennast kõige rohkem mõjutanud ja inspireerinud. Stella tegemistel ja loometeekonnal saab silma peal hoida ka Instagramis @thestellaterna.


Olen seda tüüpi lugeja, kes on lugemises pigem “kõik või mitte midagi” suhtumisega. Kui mõni raamat minu teele satub ja hakkab tugevalt kutsuma, siis võib see mind endasse neelata väga kiiresti. Kui raamat pakub emotsiooni, sügavust ja äratundmist, siis sukeldun sellesse täielikult, kaotades vahel unetunde või unustades süüa. Lasen raamatul endast läbi voolata ja end liigutada.

Teisalt kui võtan mõne raamatu kätte ja esimesed paarkümmend lehekülge mind ei kõneta, siis neid raamatuid ma tihti lõpuni ei loe. See on üks koht, kus ma ei oska ega tahagi ennast survestada. Mulle tundub, et aeg on meie kõige olulisem vara ning ma ei ole raatsinud lugeda lihtsalt lugemise pärast, sunnitult. Minu teele on sattunud ka “ampsu-raamatuid” mida ei loegi ühe korraga läbi, vaid koged tükikestena pikema aja vältel. Lähen justkui otsima mõnda sõnumit või tunnet.. ja alati leian! Just sellist elumängu on mulle pakkunud luuleraamatud “Kõrgusekartus” ja “Lihtsate asjade tähtsus” ning lühilugudega raamat “Kuni armastus peale tuleb”, mille kinkis mulle ema.

1. Mauri Dorbek „Ma tahan, ma suudan, ma võin“

Keegi tark on öelnud, et mõned raamatud ei ole lugemiseks, vaid kogemiseks. “Ma tahan, ma suudan, ma võin” on just selline raamat. Midagi nii ehedat, toorest, ilusat ja samas valusat ei ole minu teele aastaid sattunud. Hingasin selle raamatu ühe päevaga endasse ning tegin lugedes kaasa kõik protsessid, mida suutsin tajuda. Nutsin palju ja sügavalt ning ka pärast lugemist jäi see raamat veel nädalateks mu süsteemi laineid lööma. See lugu tuletas meelde, et iga meile kingitud hetk siin ilmas on privileeg. Isegi aastaid hiljem tulevad mulle meelde selle raamatu mõtteterad, mis endiselt kannavad ja toetavad. See on tohutult sügav, ilus ja puudutav teos – üks minu vaieldamatutest lemmikutest.

2. Thomas Erikson „Surrounded by Idiots“

Pealkirjal ei tasu lasta end heidutada - tegemist on mõnusa ja provotseeriva nimega raamatuga, mis pani mind korduvalt muigama ning muutis äratundmishetked eriti mahlaseks. Olen lugenud mitmeid raamatuid inimtüüpidest ja tunnen, et see teema on aidanud mul erinevate inimestega paremini suhelda, justkui rääkida nende “keeles”. Seda nii eraelus kui ka töökeskkonnas. Selles raamatus tundsin ära nii iseennast, oma pereliikmeid kui ka sõpru ning see tekitas meie vahel palju põnevat arutelu.

Raamat on meeltlahutav, kergesti loetav ja samas silmi avardav. Samal teemal soovitaksin ka Aira Tammemäe raamatut „Inimtüüpide maagiline maailm“, kus nelja peamist inimtüüpi kirjeldatakse Karupoeg Puhhi tegelaskujude kaudu. Väga südamlik ja loov lähenemine samale temaatikale.

3. Anders Hansen „ATH eelised“

ATH-st räägitakse tänapäeval palju, kuid minu hinnangul endiselt liiga sageli läbi negatiivse filtri - keskendudes sellele, mis on keeruline või raskendatud. “ATH eelised” kõnetas mind just seetõttu, et see suunas fookuse ATH positiivsetele külgedele. Raamat avab, kuidas ATH võib õigesti toetatud keskkonnas ja teadlikult suunatuna muutuda tugevuseks. Kui neurodivergentne inimene enda eripärasid teab ning loob elu, mis toetab tema loomuomaseid jooni, võib ta olla täielik superkangelasest üli-inimene. Mulle meeldis väga seda raamatut lugeda. Tundsin, et õppisin paremini tundma nii iseennast kui ka oma aju eripära ning mis kõige olulisem hakkasin oma aju eripäradesse suhtuma positiivsemalt ja leebemalt.

4. Mart Kangur „Kõrgusekartus“

6.Veronika Kivisilla „Kuni armastus peale tuleb 3.0“

7. Lauri Räpp „Lihtsate asjade tähtsus“

8. Kadri Mandri „Kirjad valgele hundile“

9. Merilin Mandel „Jess, Inimesed“

10. Harriet Lerner „Hirmutants“

11. Roland Tokko „12 asja mida koolis ei õpetatud“ (väga soovitan eriti noortele!)