Artur Kapp (1878–1952) Valitud koorid oratooriumist Hiiob (1926–1929) Sissejuhatus Õnn sel, kes kardab Jehoovat Hiiob Jumalik tõotus Loll usub Jumalat Suur oled Sa Ole ustav surmani Sanctus Hiiobi palve Segakoor ja Hiiob Meeskoor Inglid Lõpukoor “Nii õnnis on inimene” Peeter Vähi (1955) Blue Collage (2020/2021) Madis Järvi (1988) Morbiidne sümfoonia (2021) Haiglane maailm Alarm ja valu Artur Kapp kuulub Rudolf Tobiase kõrval eesti esimeste professionaalsete heliloojate hulka, kes omandasid Peterburi konservatooriumis kompositsioonilise erihariduse ning rajasid aluse rahvuslikule sümfoonilisele muusikale. Tema juures õppisid mitmed järgmise põlvkonna väljapaistvad heliloojad nagu Mart Saar, Evald Aav, Riho Päts, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Villem Reimann, Enn Võrk jt. Artur Kapp on kirjutanud viis sümfooniat, oratooriumi, kaks orelikontserti, loonud hulgaliselt teisi oreliteoseid ning kammer- ja koorimuusikat. Oratooriumi „Hiiob“ pidas Kapp üheks oma kaalukamaks tööks. Vardo Rumessen on seda nimetanud helilooja tippteoseks, kuna selles olevat Kapp suutnud end avaldada rohkem kui üheski teises oopuses. Tegu on suurteosega mitte ainult Artur Kapi loomingus, vaid üldse eesti muusikas, seistes ühes reas Tobiase „Joonase“ ja Kreegi reekviemiga. Aastatel 1926–1929 valminud oratoorium põhineb Vana Testamendi Iiobi raamatul, mis keskendub inimese kannatuste teemale ning hea ja kurja võitlusele. Iiob on vaga ja õige mees, keda Jumal lubab Saatanal kiusata, et tõestada Iiobi ustavust Jumala vastu isegi siis, kui temalt võetakse kõik. Iiob kannatab kogu kurjust ega hülga oma Loojat, saades lõpuks selle eest mitmekordselt õnnistatud. Artur Kapi suurteost jõuti enne Nõukogude okupatsiooni ette kanda kaheksal korral. Pärast pikka sunnitud pausi kõlas „Hiiob“ taas 1997. aastal Neeme Järvi juhatusel, mil toimus ka teose esimene plaadistus. Ka järgmine, 27 aastat hiljem toimunud ettekanne on seotud Neeme Järviga – oratoorium avas maestro juhatusel 2024. aasta septembris Eesti Kontserdi hooaja. Eesti helilooja Peeter Vähi eristub nüüdismuusika maastikul isikupärase lähenemise ja eri maailmade ühendajana – tema loomingus kohtuvad ida ja lääs, uus ja arhailine, akustiline ja elektrooniline. Õppides Tallinna konservatooriumis prof Eino Tambergi juures, olid Vähi varased teosed avangardistlikus ja neoklassitsistlikus vaimus, hiljem tekkis sügav huvi Oriendi traditsioonilise muusika vastu. Vähi loomingunimekirjas on stiililiselt mitmekesiseid teoseid mitmesugustes žanrites – sümfooniaorkestrile kirjutatud helitöödest kammermuusika ja multimeediateosteni. Lisaks loometööle on Vähi töötanud produtsendina Eesti Kontserdis ning õpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Aasia rahvaste muusikat. Ta on festivalide Klaaspärlimäng ja Orient kunstiline juht ning juhib ka plaadifirma Estonian Record Productions tegevust. Samuti on ta tuntud maailmaränduri ja fotograafina. „Blue Collage“ on helilooja loomingus erandlik pika valmimisaja poolest. Teose tellis 2016. aastal tunnustatud Norra viiuldaja-tšellisti duo Håkon & Mari Samuelsen, kuid esiettekandeni ei jõutudki, kuna tšellomängija loobus ootamatult oma ametist. Järgnes pikk paus, kuni helilooja maestro Neeme Järvi innustusel teose taas käsile võttis ning lõpule viis. „Blue Collage’i“ esiettekanne leidis aset 2024. aasta oktoobris ERSO esituses Neeme Järvi juhatusel. Eesti vioolamängija, helilooja ja dirigent Madis Järvi on pärit eesti kõige tuntumast muusikute suguvõsast, Järvide dünastiast. Ta on õppinud viiulit Eestis Ivi Tiviku juures ja Soomes Pertti Sutineni juhendamisel ning lõpetanud Lahti konservatooriumi vioola erialal. Kompositsiooni alal on ta täiendanud end Kari Karjalaineni, Harri Ahmase ja Toivo Tulevi käe all. 2008. aastal asutas Järvi orkestri Lahden Nuori Kamariorkesteri. Samuti on ta osa võtnud Klaus Christa, Juhani Palola, Mikhail Zemtsovi, Tatjan Liberova, Atso Almila, Neeme Järvi, Paavo Järvi ja Leonid Grini meistrikursustest. 2013. aastast mängib ta Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestri vioolarühmas (2014. aastast kolmanda kontsertmeistrina. Kaheosaline „Morbiidne sümfoonia“ sündis aastatel 2020–2021, mis olid helilooja sõnutsi kõigile küllaltki sünged, haiglased ja pessimistlikud. Ka pealkirjas esinev sõna „morbiidne“ tähistab just neid meeleolusid. Viimane versioon teosest valmis aastaks 2022, mil see suvel Neeme Järvi 85. sünniaasta juubelikontserdil ERSO esituses esmakordselt ette kanti. Eesti bariton Tamar Nugis kuulub 2020. aastast Rahvusooper Estonia solistide hulka. Ta on võitnud II Vello Jürna nim vabariikliku vokalistide konkursi (2013) ning pälvinud Estonia Seltsi Tiit Kuusiku nim auhinna ja Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiumi (2022). Nugis on õppinud klassikalist laulu Heino Elleri nim Tartu Muusikakoolis Vivian Kallaste juhendamisel ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Taavi Tampuu lauluklassis. Lisaks on ta täiendanud end Sibeliuse Akadeemias Annika Ollinkari käe all ning Eva Märtsoni, Alexander Schmalczi, Asta Krikščiūnaitė, Margarita Gruzdeva, Jenny Anvelti, Natalja Bogaleva, Peter Konwitschny, Stephan Jörise jt meistriklassides. Triin Ruubel on hinnatud viiuldaja ja pedagoog, kes esineb nii solisti kui kammermuusikuna üle Euroopa. Ta on võitnud I preemia ja kaks eripreemiat Kloster Schöntali rahvusvahelisel viiuldajate konkursil ning astunud üles maailmakuulsatel lavadel, sh Berliini Konzerthausis. Ruubel on üks uue muusika ansambli Neophon asutajatest ning on teinud koostööd nüüdisheliloojatega nagu Wolfgang Rihm, Peter Ruzicka ja Jörg Widmann. Soleerinud on ta Bolzano ja Trento Haydni Orkestri, ERSO, Île-de-France’i Noorteorkestri, Balkani Festivaliorkestri, Rostocki Põhja-Saksa Filharmooniaorkestri, Poola Kammerfilharmoonikute, Vorpommerni Filharmoonikute, Tallinna Kammerorkestri ja Rahvuste Filharmooniaorkestri ees. 2015. aastast on Ruubel ERSO kontsertmeister ning ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud. 2017. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia kui särav solist ja kontsertmeister. Ruubel on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli Tiiu Peäske ning Rostocki Kõrgema Teatri- ja Muusikakooli prof Petru Munteanu juhendamisel. Indrek Leivategija on aktiivne solist, kammermuusik ja õppejõud ning 2021. aastast ERSO tšellorühma kontsertmeister. Ta on edukalt osalenud arvukatel meistrikursustel ja konkurssidel nii Eestis kui välismaal. Leivategija on töötanud Baieri Ringhäälingu sümfooniaorkestris ning olnud tšellorühma kontsertmeistrina sage külaline paljudes Saksamaa tipporkestrites nagu Leipzigi Gewandhaus-orkester ja Edela-Saksa Ringhäälingu Stuttgardi sümfooniaorkester. Leivategija on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Henry-David Varema juhendamisel ning lõpetanud Müncheni Muusika- ja Teatrikõrgkooli prof Wen-Sinn Yangi tšelloklassis. Lisaks on ta täiendanud end Itaalias Fiesole muusikakoolis Natalia Gutmani käe all. Tütarlastekoor Ellerhein tegutseb 1951. aastast ning on tänaseks saavutanud suure tunnustuse nii Eestis kui ka väljaspool kodumaa piire. Koori asutaja ja esimene peadirigent oli Heino Kaljuste, hiljem juhatas kooristuudiot Tiia-Ester Loitme. 2012. aastast on koori dirigent Ingrid Kõrvits, hääleseadjana tegutseb Egle Veltmann, koormeister ja solfedžoõpetaja on Ülle Sander ning kontsertmeister Kadri Toomoja. Ellerhein on Tallinna Huvikeskuse Kullo kollektiiv ning kooris laulavad tütarlapsed vanuses 14–19. Koor on edukalt üles astunud paljudel rahvusvahelistel koorikonkurssidel. Koostööd on tehtud dirigentidega nagu Peeter Lilje, Eri Klas, Paavo Järvi, Tõnu Kaljuste, Andres Mustonen, Olari Elts, Mikko Franck ja Timothy Fitzpatrick ning kollektiividega nagu ERSO, Rahvusmeeskoor, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Jeruusalemma Sümfooniaorkester, Bremeni Saksa Kammerfilharmoonikud ja Hortus Musicus. Riiklik segakoor Latvija on Baltimaade suurim professionaalne koor (60 liiget), keda võib regulaarselt näha maailmakuulsatel lavadel ja festivalidel ning kes teeb koostööd maailma juhtivate orkestrite ja dirigentidega. 1997. aastast on koori kunstiline juht ja peadirigent Māris Sirmais ning tegevdirektor Māris Ošlejs. Latvija koostööpartnerite seas on kollektiivid nagu Kuninglik Concertgebouw-orkester, Baieri Raadio sümfooniaorkester, Londoni Filharmooniaorkester, Hamburgi Filharmoonia riigiorkester, Bremeni Saksa Kammerfilharmoonikud, Iisraeli Filharmooniaorkester, Cadaquési orkester, Hong Kongi Filharmooniaorkester, Singapuri Filharmooniaorkester jt. Koor on laulnud Mariss Jansonsi, Andris Nelsonsi, Zubin Mehta, Neeme Järvi, Paavo Järvi, Vladimir Ashkenazy, David Zinmani, Simone Youngi, Tõnu Kaljuste, Jaap van Zwedeni, Kent Nagano jt väljapaistvate dirigentide juhatusel. Eesti Rahvusmeeskoor on üks tuntumaid ja mainekamaid meeskoore maailmas. Koori asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Järgnevatel aastakümnetel on koori juhatanud Harald Uibo, Uno Järvela, Olev Oja, Kuno Areng, Ants Üleoja, Ants Soots, Kaspars Putniņš jt. Alates hooajast 2011/2012 on koori kunstiline juht ja peadirigent Mikk Üleoja. Pidevalt Eesti Rahvusringhäälingule salvestav koor on teinud koostööd ka firmadega Deutsche Grammophon, Sony, Finlandia, Alba Records, GB Records, Virgin Classics, Aurora Ondine, Toccata Classics ja SOOND Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) on vanim ja mainekaim regulaarselt tegutsev sümfooniaorkester Eestis, kes püüdleb alati tipptaseme poole. ERSO ajalugu ulatub aastasse 1926 ning sarnaselt paljude omataolistega maailmas on seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga. Alates hooajast 2020/2021 on enam kui 100-liikmelise orkestri peadirigent ja kunstiline juht Olari Elts. Neeme Järvi jätkab koostööd ERSOga eluaegse aupeadirigendina, orkestri kunstiline nõustaja on Paavo Järvi, varasemad peadirigendid on olnud Olav Roots, Paul Karp, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer, Nikolai Aleksejev ja taas Neeme Järvi. ERSO on käinud arvukatel turneedel ning osalenud mainekatel rahvusvahelistel muusikafestivalidel. Suurepärane koostöö on ERSO-l selliste mainekate plaadifirmadega nagu Chandos, BIS, Onyx, samuti Ondine, ERP jt Suure muusikute dünastia pea Neeme Järvi on üks tänapäeva hinnatumaid dirigente. Ta juhatab maailma tipporkestreid, teeb koostööd parimate solistidega ning tema kui ühe enim plaadistava dirigendi diskograafiasse kuulub ligi pool tuhat plaati. Oma pika ja ülieduka karjääri jooksul on Neeme Järvi olnud seotud maailma erinevate orkestritega. Ta on Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri eluaegne aupeadirigent, Šveitsi Romaani orkestri, Haagi Residentie-orkestri, Detroiti sümfooniaorkestri ja Göteborgi sümfooniaorkestri emeriit-peadirigent ning Šoti Kuningliku Rahvusorkestri audirigent Järvi on salvestanud muusikat firmadele Chandos, Deutsche Grammophon, BIS, EMI jpt. Neeme Järvit on tunnustatud paljude preemiate, aunimetuste ja tiitlitega, nende hulgas Rootsi Kuningriigi kõrgeim autasu Põhjatähe orden, Eesti Vabariigi Riigivapi teenetemärk (III klass), Eesti Muusikanõukogu 2012. aasta interpretatsioonipreemia, Eesti Vabariigi riiklik kultuuri elutööpreemia, Gramophone’i elutööpreemia ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali elutööpreemia. Ta on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Göteborgi ülikooli, Aberdeeni ülikooli, Detroit Wayne State University, Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia ja Michigani ülikooli audoktor, samuti esimene Tallinna Vapimärgi ordeni kavaler, Michigani osariigi ning Göteborgi linna aukodanik. Neeme Järvi kuulub ka 1999. aastal valitud 20. sajandi Eesti saja suurkuju hulka. Alates 2000. aastast toimuvad Eestis Neeme Järvi rahvusvahelised dirigentide meistrikursused, millest on välja kasvanud Järvi Akadeemia.