Eesti arhitektuuriajakiri MAJA 3/4-2025 (121-122) / Estonian Architectural Review MAJA 3/4-2025 (121-122)

EST Töö ja toit Aforism „kes ei tööta, see ei söö“ pärineb uuest testamendist, levis 17. sajandil Põhja-Ameerika koloniseerimise ajal ning sai Euroopa idapoolel kuulsaks Lenini kommunistlikus õpetuses. Suure osa eestlaste kõrvus kõlab väljend aga Jüri Vlassovi falsetis. Kindla veendumuseta, et töötav arhitekt alati söönuks saab, võtab seekordne paaris-Maja vaatluse alla töö ja toidu rolli arhitektuurivaldkondades. Mis on arhitekti töö, mis on selle tulemus? Kas valmis ehitatud hoone, tänav, saal? Või nende abstraktsioon – projekt, s.o alusdokumentatsioon, mille keegi teine tõlgib ehitiseks? Meie palvel sel teemal arvamust avaldanud arhitektuurikollektiivide seas vastasid Tarmo Teedumäe ja Toomas Tammis: „Töö tulemuseks võiks olla natuke parem – selgem, süsteemsem ja ilusam – tükk maailmast.“ (lk 20) Arhitekti rolli tajutakse tihti enama kui projekteerimislepingu täitmisena: arhitektidelt eeldatakse kaasalöömist ja panustamist ühiskondlikku kultuuri- ja väärtusruumi – midagi, mis on üldiselt lepingutes määratlemata. Mille peale kulub tegelikult arhitekti tööaeg ja kui palju see maksab? (lk 36) Kes selle töö eest tasub? Ajal, mil suurt osa arhitektide tegevusest rahastab kinnisvaraturul spekuleerimine, leiavad Matti Jänkälä ja Ella Kaira, et ainuüksi turunõudlusest ei saa järeldada ühiskondlikku väärtust või vajadust. (lk 42) Kuidas mõjutavad piirialade – aktivistide, projektikirjutajate, iseehitajate – praktikad tuleviku (arhitekti)tööd ja selle tulemusi? Indrek Rünkla spekuleerib, et muutuvas maailmas võivad ellujäämise võtmed paikneda just nimelt servades teravate kivide all. (lk 10) Arvi Anderson kasutas oma kutseoskusi – jälgis maastikuruumi eripärasid – ja juba peagi kandis imemaitsvaid mürkleid koju prügikottide kaupa. (lk 178) Maastikud ei väljenda mitte ainult mürklite, vaid ka inimühiskonna soodumusi, mis oma praegu levinud kujul jätavad meid kestlikkuse järgsel ajastul küll tõenäoliselt nälga. (lk 88) Ka väiksemad ruumid nagu turud, söögitoad, kohvikud, sööklad ja restoranid peegeldavad ning kinnistavad ühiskondlikke harjumusi ja suhtemustreid. (lk 82, 116, 138, 158) Need paigad ja söömaajad toetuvad aga suuresti hiiglaslikele tööstuslikele süsteemidele, nagu rahvusvaheline lihatööstus, mille seostest arhitektuuriga kirjutab Ingrid Ruudi. (lk 164) Ent toidul, selle kasvatamisel, valmistamisel ja jagamisel on ka võime olla eelkujundav praktika, st kompida ruumiloogikat ja ühiskondlike võimaluste piire. (lk 124) Soovime jõudu töös ja jätku leiba! Laura Linsi, peatoimetaja Madli Kaljuste, toimetaja ENG Estonian Architectural Review Maja, 3/4-2025 (No. 121-122) Work and Food The aphorism ‘he who does not work, neither shall he eat’ originated in the New Testament, spread during the 17th-century colonisation of North America, and became famous in the eastern half of Europe through Lenin’s communist doctrine (although many Estonians instead think of Jüri Vlassov’s falsetto when encountering the phrase (p.1)).Since there is some uncertainty about whether an architect who works shall always eat, this double issue of Maja examines the roles of work and food in architectural fields. What is an architect’s work, and what is its result? Is it a finished building, street, auditorium? Or is it an abstraction of these things—a design, i.e., project documentation that will be translated into a building by someone else? We asked several architecture collectives for their opinion. Tarmo Teedumäe and Toomas Tammis responded: ‘The result should be that some small portion of the world becomes slightly better—clearer, more systematic, more beautiful’. (p. 20) The role of the architect is often perceived as more than merely fulfilling a design contract: architects are expected to participate in and contribute to society’s cultural and value landscapes, although this is generally not defined in contracts. What is architects’ working time actually spent on, and how much does it cost? (p.36) Who is paying for this work? At a time when much of what architects do is financed by speculation on the real estate market, Matti Jänkälä and Ella Kaira argue that market demand alone cannot be taken to indicate social value or need. (p. 42) How do practices at the margins—those of activists, grant writers, self-builders—affect the future of (architects’) work and its results? Indrek Rünkla surmises that the keys to survival in a changing world may lie precisely at the edges, under sharp stones. (p. 10) Arvi Anderson used his professional skills observing the peculiarities of the landscape, and was soon bringing home garbage bags full of delicious morels. (p. 178) Landscapes embody the proclivities not only of morels but also of human society, whose current trends are likely to leave us malnourished in the era of post-sustainability. (p. 88) Social habits and patterns of interaction are reflected and reinforced in smaller spaces too, such as at markets, dining rooms, cafés, canteens, and restaurants. (p. 82, 116, 138, 158) Yet, these places and the meals enjoyed there largely depend on vast industrial systems, such as the global meat industry, whose links to architecture are examined by Ingrid Ruudi. (p.164) That said, the cultivation, preparation, and sharing of food can also be a prefigurative practice, probing the logic of space and the limits of societal possibilities. (p. 124) For the New Year, we wish you joy in your work and a good appetite! Laura Linsi, Editor-in-chief Madli Kaljuste, Editor