Kasvataja

Autobiograafilisel ainesel põhinev romaan lubab heita pilgu nõukogudemaa internaatkooli. See pole mitte lugu kooliõpilaste igapäevaelust nende endi vaatenurgast, vaid õpetajate mitmekülgse ja kohati konarliku argielu luubi alla võtmine. Kuidas olla kasvataja, autoriteet, eeskuju noortele, ning samas elada normaalset eraelu, saada läbi suguseltsiga ja ehk abielludagi? Üks elu, aga kaks ahju – üks neist Nõo internaadis, teine Tartu-kodus, mõlemal omad riukad. Kuid ega ahjukütmises meisterlikkuse saavutamine tee veel heast kasvatajast professionaalset ahjukütjat. Või siiski? Raamat on trükki antud Eesti Kultuurkapitali toetuse (l)ootuses.