Sõltuvus on lihtsalt öeldes millegi endast väljaspool oleva kasutamist oma tunnete muutmiseks. Kas tabad end enne magamaminekut TikTokki kerimas, et stress sind kasvõi mõne tunni ei morjendaks? Kas oled jätnud seltskondlikule üritusele minemata, sest tahtsid lõpetada videomängu ja tunda, et oled midagi saavutanud? Kas sa jood suhtlusärevuse leevendamiseks, aga olukord läheb alati käest ära? Tahad niisuguste olukordade üle ehk natuke mõtiskleda – raamat annab juhiseid, kuidas seda teha. Meie aju ei ole veel 21. sajandiga kohanenud. Nii oleme haavatavad täielikuks stimulatsioonirünnakuks, mida soodustavad nt ravimid, nutitelefonid või kaloririkas toit, mis on nüüdseks kaaperdanud miljonite aastate jooksul ajus välja kujunenud ühendused, innustades meid sööma, magama ja seksima. Seetõttu tekib ajus nende stiimulite järele nälg ja ta sunnib meid neid üha uuesti otsima. Millal sa viimati vaikselt, ilma taustamürata istusid või jalutasid? Olla ainult iseendaga tundub nii mõnelegi inimesele üsna võõras. Nõnda tuleb pöörata tähelepanu mõtetele või tunnetele, see aga tähendab, et nendega on vaja silmitsi seista. Märksa lihtsam on raadiot kuulata, taskuhääling mängima lülitada või endale klaasike valada. Pidev tähelepanu eemale juhtimine oma mõtetelt tähendab, et me ei saa üles leida haavu endas ega neile tähelepanu pöörata: muredele, negatiivsetele uskumustele iseenda kohta, endas kantavale ja perekonnas edasi antavale häbile. Kuid sõltuvuskäitumine on ainult plaaster. See nending on esimene samm püsiva ja kasuliku muutuse teel. Tunnetele plaastri peale sättimise asemel laseb harjumuste murdmine haaval paraneda. Asendades kiired sõltuvust tekitavad lahendused pikaajaliste rahuldust pakkuvate tegevustega, jõuab niisuguse füüsilise ja vaimse tervise paranemise ja rahulolutundeni, mida ma ei pidanud isegi võimalikuks. Sellele teekonnale ei pea asuma üksinda. Juttu tuleb abi saamisest, olgu siis kõnelustest pere ja sõpradega, tugirühmadest või terapeutidelt. Mis veelgi tähtsam: räägime sellest, kuidas abi küsida. Raamatus „Konksu otsas“ käsitletakse eri tüüpi sõltuvusi: • armastus ja suhted (armastus, kaassõltuvus, seks, pornograafia, masturbeerimine); • mõnuained (alkohol, uimastid, nikotiin, retseptiravimid); • kulutamine (võlad, ostlemine, internetikaubandus, hasartmängud); • toit (kofeiin, suhkur, piiramine, liigsöömine, söömasööstud, mao tühjendamine); • tehnoloogia (videomängud, sotsiaalmeedia, telefon, uudised, veebis surfamine, televisioon); • välimus (plastiline kirurgia, päevitamine, moonutatud kehataju, füüsiline koormus, augustamine, tätoveeringud); • töö (töönarkomaania); • muud (kogumine/varumine, muusika, lugemine jne). Raamatu autor Talitha Fosh on ise läbi teinud nii alkoholi- ja narkosõltuvuse ravi kui ka seljatanud aastatepikkuse söömishäire. Tal on oma psühhoteraapia nõustamispraksis ning ta on AA tugiisik, töötades igapäevaselt paljude klientidega. Fosh ütleb: „Mõistan omast kogemusest sõltuvustsükli olemust, häbi, mida tunneme probleemi tunnistades, ja seda, kui lihtne on oma kannatusi minimeerida. Tean ummikus olemise ja väljapääsu mitte nägemise tunnet, ja enesepõlgus on olnud ka minu kaaslane. Ma tean, kui valus ja hävitav sõltuvus võib olla. Aga ma tean ka, et tervenemine on võimalik, et saab jõuda uue käsitluse ja eluviisini.“