Arno Jundze (ajakirjanik, stsenarist, Läti kirjanike liidu juhatuse esimees): Kirjastuse Kontinents selle sügise üheks kõige ostetumaks raamatuks on ootamatult osutunud mitte üks The New York Times`i nimekirja kuuluvatest kirjanike-superstaaride bestselleritest, mille tiraaž ulatub miljonitesse, vaid Ziedonis Silinši dokumentaalsed mälestused «Latviešu leģionāra piezīmes» (Läti leegionäri mälestused). Paar aastat tagasi pakkus Lätis kõneainet Teise maailmasõja sõdurite mälestuste sari ((Divas) puses) ((Kaks) poolt), mille avaldas kirjastus Mansards. Kui tookord valisid need tekstid välja Läti ajaloolased, kes kinnitasid, et mitmesugustes arhiivides hoitakse suurel hulgal selliseid mälestusi, siis kirjastusel Kontinents õnnestus sattuda millegi hoopis rabava peale – jutt on nimelt Eestis vene keeles avaldatud Läti leegionäri mälestustest. Selles, et need mälestused avaldati Eestis, on oma loogika, sest pärast sõda heitis autor ankru Eestisse [...] ning tema mälestused hoidis tallel pere. Nüüd aga on Ziedonis Silinš ja tema töö läbi Eesti kirjastaja naasnud tagasi kodumaale Lätisse. Tegemist on tõepoolest mälestuste kirjapanekuga ning need on nimelt sellised, millega lätlased peaksid aeg-ajalt tüütama ülejäänud maailma, kui meie rahvas tahab sundida kedagi mõistma Läti keerulist ajalugu 20. sajandil. Nagu kohane mitteprofessionaalse autori sahtlisse kirjutatud tekstile, on see lihtne, ilma liigsete ilustusteta. Lühemapoolse raamatu loeb läbi üsna kiiresti, kuid pärast seda on, millest mõelda – nii ajaloost kui ka elust. Tasub lisada, et [...] autor ei interpreteeri sündmusi praeguseks omaksvõetud kollektiivse ajaloo seisukohalt, vaid läbi oma kogemuste ja mitmesuguste läbielamiste prisma. Kokkuvõttes võib öelda, et see on veel üks uskumatu, kui sellegipoolest dokumentaalne jutustus sellest, kuidas teise klassi Raudristiga autasustatud leegionär Ziedonis Silinš vahetas Saksa armee mundri NKVD vormi vastu.