Kolmas raamat teemal „Eesti ohvitser Euroopas“ keskendub 1930. aastate Saksamaale ja Ungarile. 1936. aasta suvel saabus Berliini esimene Ilmasõja-järgne Eesti sõjaväeatašee kolonel Ludvig Jakobsen. 1939. aastal esindas Eesti riiki Adolf Hitleri 50. sünnipäeval Berliinis Sõjavägede Staabi ülem kindralleitnant Nikolai Reek. Eestile tarnitavate õhutõrjerelvade ja nende seadmete valmimisel Saksamaal hoidsid silma peal kaptenid Karl Viil ja Harald Rass ning nooremveebel Konstantin Brock. Tegusa hõimuliikumise tuules suhtlesid ka Ungari ja Eesti sõjaväelased – kapten Enn Vellend pani paberile oma muljed 1939. aasta suvel toimunud István Horthy de Nagybánya nimelisest ratsamatkast Ungaris.