"Kõige tähtsam on Maal. Peamine jääb alati Maale, ja ka mina jään Maale. Otsustatud. Kõige tähtsam on Maal..." Nii mõtleb Žilin vendade Strugatskite seni eesti keelde tõlkimata romaani „Praktikandid” lõpuridadel. See kuulus tsitaat on ütlemata palju suutnud mõjutada kogu venekeelset ulmekirjandust. Kõige tähtsam on inimene, kõige tähtsam on see, mis jääb Maale – need lähtekohad on tänu Strugatskite mõjule venekeelses ulmes tihti palju selgemini välja joonistunud kui ingliskeelses ulmes. Kogumikus on motoga haakuvat venekeelset ulmet läbi 70 aasta – alates Strugatskite endi 50. aastatel ilmunud juttudest läbi kõigi kümnendite kuni selle sajandini välja, need on valitud nii, et iga kümnend oleks esindatud kronoloogilises järjekorras. Valitud lugusid seob lahkumiste ja saabumiste temaatika, hüvastijätud ja kohtumised, valusad otsused, inimeseks olemine ning armastus Maa vastu. Kogumiku lood: Arkadi ja Boriss Strugatski. Otsustav katse (1959) Arkadi ja Boriss Strugatski. Üksikud oletused (1959) Vladimir Mihhailov. Oja Iapetusel (1968) Andrei Balabuhha. Hauakaevaja (1975) Viktor Kolupajev. Me armastame Maad (1975) Vjatšeslav Rõbakov. Koduhoidjad (1987) Vjatšeslav Rõbakov. Vesi ja laevukesed (1992) Juri Nesterenko. Maa helesinine taevas (2006) Nik Sredin. Niña (2010)"