Neli naljakat näitemängu on läbilõige Eesti ajaloost 200 aasta jooksul.
Esimene neist Se körrge Kochus toimub 1695. aasta paiku, mil Eesti oli enne Põhjasõda Rootsi Kuningriigi koosseisus. Kõik Rootsi sõjakohtus käsitletud sündmused on tegelikult rohkem kui 310 aasta eest aset leidnud.
Teine naljakas lavalugu Sõnni Mats – eestlasest mõisnik tugineb Mats Erdelli / 1792 – 1847 /, Mulgimaa ühe vägevama talupoja, mitme mõisa pandiomaniku kohta käivatele rahva seas säilinud legendidele ja arhiivimaterjalidele. Igal juhul on sellelgi lool ajalooline taust. Tegemist on Liivimaa esimese eestlasest mõisnikuga, kes sai juba 1816. aastal.Roobe mõisa omanikuks. Sõnni Mats elas hiljem perega Patküla mõisas.
Kolmas näitemäng Alatskivi mäss põhineb samuti tegelikel sündmustel, mis leidsid aset 1861. aastal Nolckenitele kuulunud Alatskivi ja Luunja mõisates. Laksi Tõnise lugu on Eestis laialt tuntud, vähem teatakse leitnant Villemsist, aardeleiu kaudu pururikkaks saanud Metsakivi Kaarlist ja Ninaküla papist, kes mõisnike vastu vigureid välja mõtles ja rahva eest seisis. Mässu järel lahkus Alatskivi mõisast Venemaale mitusada talupoega.
Neljas lugu on legendi järgi ühes mõisas aset leidnud ja selle tegevus areneb 200 aastat esimesest näidendist hiljem. Loo nimi on Mis maksavad need madalad majad! ja tegu on ehtsa külajandiga, mille teksti murdekeelt võib vastavalt vajadusele paikkondlikult kohalikuks mugandada või vajadusel ka kirjakeelseks muuta.
Harrastusteatritele ja näiteringidele võiks need neli janti olla täiendavaks võimaluseks repertuaari mitmekesistamisel.