„Erakordne, mõjus, peen ja pingestatud… Unustamatu.“ – New York Times „Hiilgav debüüt – niisama mitmetahuline kui kalliskivi.“ – Kirkus Reviews „Nugaterav, täiusliku süžeega“ (Sunday Times) romaan ihast, kahtlustest ja kinnismõtetest – kahest naisest, kes peatuvad 1961. aasta suvel Hollandi maamajas. Võimas avastusretk Teise maailmasõja taaka, meie ühise mineviku süngematesse nurkadesse. Maja tuleb osata hoida… On 1961. aasta, Hollandi maapiirkonnas Overijsselis valitseb rahu ja vaikus. Pommikraatrid on täidetud, hooned taas üles ehitatud, sõda on päriselt läbi. Kadunud ema maamajas elab Isabel nii nagu kord ja kohus – rutiini ja distsipliini tähe all. Ent senine elukorraldus pööratakse pahupidi, kui tema vend Louis toob suveks majja elama oma kombelageda tüdruksõbra Eva. Eva on Isabeli täielik vastand: ta magab kaua, trambib majas valjusti ringi ja näpib esemeid, mida ei tohiks. Selle peale langeb Isabel raevust kantud kinnismõtete küüsi, ja kui majast hakkab kaduma asju – lusikaid, nuge, kausse –, saavad tema kahtlused sisse veelgi suurema hoo. Kuumal südasuvel rajab Isabeli paranoia teed sõgedale kirele ja see viib avastuseni, mis lõhub kõik Isabeli senise elu alustalad. Tuleb välja, et sõda ei pruugi veel olla päriselt lõppenud ning ei Eva ega majaga, kus nad elavad, pole asjalood nii, nagu esmapilgul näis. Mõistatuslik, stiilne, sensuaalne „Pelgupaik“, mis pulbitseb intriigist, meeleolukusest ja seksist, on „julge ja meelierutav debüütromaan, mis kõneleb ühtaegu ajaloolise tõe ja omaenese ihade tunnistamisest“ (Guardian). Yael van der Wouden on kirjanik ja õpetaja. Tema esikromaan „Pelgupaik“ nomineeriti 2024. aasta Bookeri auhinnale ja 2025. aasta Aspen Wordsi kirjanduspreemiale. Samuti kuulutas New York Times selle aasta märkimisväärseimaks teoseks ning The Washington Post, Time, The Economist, Kirkus Reviews, The Times, The Independent, BookPage ja teised aasta parimaks raamatuks. Van der Wouden elab Hollandis Utrechtis. „Sel aastal loetud raamatutest ainus, mis mu nutma ajas… Van der Woudenil on õnnestunud kirjutada Teisest maailmasõjast, holokaustist ja nende sündmuste järelkajast harukordne romaan, mis pakatab kõikehõlmavast, läbitungivast inimlikkusest. … „Pelgupaiga“ ei tee eriliseks mitte puänt, vaid imeline, tundeküllane lugu, mille van der Wouden selle ümber ehitab, ning täiuslik hääl, mille ta annab tegelastele, kes kogevad selle tagajärgi omal nahal.“ – Talya Zax, Washington Post „Pealetükkimatult erakordne. … Van der Woudeni stiil on peen ja pingestatud. Ta süveneb detailideni ning kasutab olemuslikult võimsaid metafoore, mis pole seejuures sugugi sentimentaalsed. … Raamat oleks mulle meeldinud igal juhul, puhtalt lugemismõnu pärast. Ent lugu on mängitud välja sedavõrd julgelt ja hellalt, et ei mõju üksnes nutika, vaid unustamatuna.“ – Lori Soderlind, New York Times Book Review „Julge ja meelierutav debüütromaan, mis kõneleb ühtaegu ajaloolise tõe ja omaenese ihade tunnistamisest. … Oskuslikult juhitud narratiivist koorub välja lugu erootilisest tärkamisest, millele järgneb kõikvõimas pööre. Ka pööret ette aimates ei vähene selle mõju – mis on igati kohane romaanile, kus kõik tegelased teavad rohkem, kui söandavad tunnistada. Van der Woudeni traumast ja allasurutusest kõnelev põnevik pakatab hämmastavast jõust.“ – Guardian „Nugaterav, täiusliku süžeega debüütromaan. … Raamat, mis väärib lugeja aega ja kannatlikkust.“ Guardian „Mõjus, meeleolukas lugu sundmõtetest ja saladustest. Romaan, mis uurib lähemalt asju, mida meie eest lapsepõlves varjati, ning seda, mida endale omaenese sisimate ihade kohta kinnitame.“ – Bookeri auhinna komisjon „Kord erootiline, siis südantlõhestav romaan, mis annab hääle nähtamatutele ohvritele, kelle kannatuste kaja jäi ka pärast rahulepingute allkirjastamist kostma veel aastakümneteks. „Pelgupaik“ annab teema moraalsele tungivusele vastava emotsionaalse litaka.“ – TIME „100 aasta raamatut,mida peab lugema“ „Hiilgavalt välja mängitud pööre toob armastusloosse tumedamat sügavust.“ – Times, „12 aasta parimat raamatut“ „Kaunilt kirja pandud, pea täiuslik raamat, milles autor uurib tasahilju õdede-vendade omavaheliste suhete vimmahõngulist dünaamikat, iha avastamist (ja samaaegset eneseavastamist), kväärsuhteid ajastul, kus neist ei räägitud, ning sõja järelkaja ja selle õudustes kaasosaline olemise tähendust. … Hiilgav debüüt – niisama mitmetahuline kui kalliskivi.“ – Kirkus Reviews „Van der Wouden teab, kuidas emotsioonid lugejast välja väänata. „Pelgupaik“ on ebaharilik raamat, mida koged vaat et füüsiliselt.“ – Sam Sacks, Wall Street Journal