Sanna ja salakütid
Mulle elevandid meeldivad. Juba väljanägemine on neil tore - oma londi
ja suurte kõrvadega on nad igale kunstnikule tänuväärseks modelliks.
Kuid välimusest enamgi veel imetlen ma nende loomust. Lapsena kuuldud
lood ühtehoidvatest emaelevantidest, kes ka oma õdede lapsi hoiavad ja
kantseldavad või surnud kaaslase kõrval päevade kaupa leinavad, on
viinud mind arusaamisele, et elevant on üks ütlemata inimlik olend.
Sanna-raamatu elevandid ongi väga inimeste moodi. Nad mitte ainult ei
söö, ei maga ega kõnele inimeste kombel, vaid neil on ka sarnased
unistused, nõrkused ja eluhoiakuid. Siin on tööga üdini hõivatud
elevandivanemad ja kuulsusesärast unelev elevandibeib, ülimõistev
elevandivanaema ja muidugi raamatu peategelane - roosa kleidi ja punnis
kõhuga elevanditüdruk Sanna, kelle sõbralik ning õiglane olek mulle
kirjutades eriti armsaks said.
Loodan väga, et sama armsaks saab see seltskond ka loo lugejaile.
Piret Raud
Piret Raud
Läbi müüdud!
