Kuigi Karl Ristikivi on ennast kirjanduslukku põlistanud ennekõike romaanikirjanikuna, tuleb väga kõrgelt hinnata ka tema lühiproosaloomingut. 1968. aastal ilmunud "Sigtuna väravad" on Ristikivi ainus eluajal ilmunud lühiproosakogumik, mis koondab tema ajaloolisi novelle ja jutustusi. Raamatu tegevustik paigutub 13.–15. sajandi mitmesse Euroopa piirkonda, kuid selles leidub ka muinasjutu- ja müüditöötlusi. "Sigtuna väravate" novellides on tähtsal kohal iroonia, paroodia ja paradoks ning nendes avaldub tavalisest teravam Ristikivi suhtumine maailma ja selle valitsemisesse.