Sellest päevast peale, kui ta helide ja värvide pöörisena vaiksesse Mica keskkooli saabus, täitis koridore pomin: "Tähetüdruk, Tähetüdruk." Ta oli sama müstiline nagu ta nimi ja sama maagiline nagu kõrbetaevas. Ta vallutas Leo Borlocki südame üheainsa naeratusega. Ta pani Mica keskkooli klassiruumid ja koridorid vaimustusest kihama.
Esialgu.
Siis hakkavad nad Tähetüdruku peale viltu vaatama ja varsti teda ka vältima. Armunud Leo, paanikas ja meeleheitel, palub tüdrukut, et too muutuks tavaliseks.