Ühes laulmise vägi

Esimesed piirkondlikud laulupühad said teoks estofiilidest kirikuõpetajate ja koorilaulu entusiastidest koolmeistrite ühistöö tulemusena ja oli oluliseks vaheetapiks teel esimesele üle-eestilisele laulupeole. Jõhvi 1865. aasta laulupidu ehk laulupüha on jäänud laulupidude ajaloo uurijate poolt teenimatult unustusse. Tegemist oli olulise vaheetapiga teel esimese üldlaulupeoni ja Eesti esimese regionaalse laulupeoga, mil esimeste kihelkondlike laulupidude innustusel kutsuti esmakordselt ühislaulmisele kokku kõik Alutaguse praostkonna kihelkonnad Viru-Nigulast Vaivara kihelkonnani ehk peaaegu samalt territooriumilt, mille moodustab tänane Ida-Viru maakond. Meie auvõlg on meenutada tolles ajas silmapaistva ettevõtmise eestvedajaid – Õpetatud Eesti Seltsi auliiget ja Alutaguse praosti Friedrich Ferdinand Meyerit ning Jõhvi kihelkonnakooli muusikaandelist õpetajat-koorijuhti Joosep Siegfried Saart. Raamat pühendatud Alutaguse laulu-, pilli- ja tantsurahvale, kes laulupeotuld endiselt edasi kannab.