See on manner, mis pole rahulik isegi heal päeval. Selle nimi on kibedalt paradoksaalne – Rahu. Selle inimesed elavad pidevas katastroofivalmiduses. On siiski miski, mida nad kardavad rohkem kui aastatepikkust vulkaanitalve – orogeene, kes suudavad kasutada maad relvana. Peaaegu üheaegselt toimub kaks kohutavat sündmust. Vaikses asulas õpetajana töötav Essun avastab koju tulles, et tema abikaasa on surnuks peksnud nende pisipoja ja röövinud tütre. Võimas kättemaksuhimuline orogeen rebib kaheks terve Rahu kontinendi. Hiiglaslikust kraatrist õhku paiskuvad tuhapilved katavad taeva ja saabuv viies aastaaeg võib kesta kümneid aastaid. Sadu. Või koguni tuhandeid. Essun on sunnitud vaatama tagasi oma minevikku. Kusjuures maailma lõpp teda ei heiduta. Kui vaja, on Essun valmis isakese Maa ise lõhki rebima, et oma tütart veel elavana näha. Ta asub teele. „Viies aastaaeg“ pärjati 2016. aastal maineka Hugo auhinnaga. Tegu on „Lõhutud Maa“ triloogia esimese raamatuga.